( - ' i = f,u - l=C a KONTROLLTOO nr. b Nimi:.....1..r...i.!.t414 xooo.,..,F.lJ ]f.. VONKUMISED Ja LAINED 05. detsember2005 1., H-armoonilircit vonkuva punkti v6nkeamplii,uud oD 8 cm, nurksagedus4 s-r, algfaaj 2.3. Md.Srata s:lle prrnkti kirms hetkel. kui tcna h;h,e on -0.{j fi.r. 2. Mid"rata poc Liinduktiivsu,r, teades,et sel,eaktiivta liist rs on 20 oomi.ja 50 Hz sageCur,egi. 1U0 V amplit l dpinge tet:itab poolis 3-irml,risc amplituudiga vaheldurvoolu. 3. Kumroipael., oLsa ripute.l
Magnetvoog iseloomustab pinda labivat magnetvalja Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil pohinev seade, mis on moeldud vahelduvpinge muundamiseks jaaval sagedusel. ELEKTROMAGNETKIIRGUS Elektromagnetiline induktsioon muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja, see omakorda muutuva elektrivalja. Elektromagnetlaine on ruumis levivad elektromagnetvalja vonkumised. Ioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis tekitab vabu elektrone ja ioone. Ioniseerivad kiirgused on suure energiaga kiirgused: ? rontgenkiirgus, ? gammakiirgus. Mitteioniseerivad kiirgused ? ultraviolettkiirgus, ? nahtav valgus, ? infrapunakiirgus, ? raadiolained. VÄRVUS JA VALGUS Nahtava valguse lainepikkus on 400 kuni 760 nm Koiki varvusi on voimalik saada kolme pohivarvuse abil: ? punane ? roheline ? sinine Mustad kehad neelavad koiki varvusi. Valged kehad peegeldavad koiki varvusi
C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad
antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299..
( - ' i = f,u - l=C a KONTROLLTOO nr. b Nimi:.....1..r...i.!.t414 xooo.,..,F.lJ ]f.. VONKUMISED Ja LAINED 05. detsember2005 1., H-armoonilircit vonkuva punkti v6nkeamplii,uud oD 8 cm, nurksagedus4 s-r, algfaaj 2.3. Md.Srata s:lle prrnkti kirms hetkel. kui tcna h;h,e on -0.{j fi.r. 2. Mid"rata poc Liinduktiivsu,r, teades,et sel,eaktiivta liist rs on 20 oomi.ja 50 Hz sageCur,egi. 1U0 V amplit l dpinge tet:itab poolis 3-irml,risc amplituudiga vaheldurvoolu. 3. Kumroipael., oLsa ripute.l
nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused: · Tahke Aatomid,molekulid Vaikesed vonkumised, osakesed lahestikku, korraparane struktuur · Kindel ruumala ja kuju · Vedel Molekulid Kaootiline liikumine, kaugus ~ tahkisega Sailitab ruumala, aga mitte kuju · Gaasiline Aatomid,molekulid Vastastikmojud vaikesed,vaba liikumine Puudub kindel kujub, · taidab kogu ruumala · Plasma Ioonid, aatomid, vabad elektronid Olek sõltub: · Oleku muutus soltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri
annaabi.ee 
