Vana-Liivimaa
seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada
nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni).
Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410.
aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele.
14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa
maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris. Kooskõlastati välispoliitikat,
lahendati talurahvaga seotud probleeme ja püüti lahendada omavahelisi tüliküsimusi. 1435
hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat:
1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad
2) ordu meister koos orduametnikega
3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid
4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad
Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud.
Välispoliitika