Vanemuine
ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus.
Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks.
Kaarel Ird juhtis teatrit 1956-1985.
Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich
Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias,
Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja
vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul
ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine,
juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo
Vilimaa.
1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline
teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel.