György Ligeti
kaanonid.
Esimene teos, kus Ligeti mikropolüfooniat kasutas, oli „ Atmospheres“ (1961). Teos
õigustab oma nimetust täielikult, seda võib võrrelda suure helipilvega, mis triivib läbi
erinevate registrite ja kõlavärvide ning mille faktuur on tänu mikropolüfooniale pidevas
sisemises liikumises, ent kõlatervik jätab endiselt staatilise illusiooni. „ Atmospheres“ oli
ka esimene Ligeti teos, mis plaadistati.
Vokaalkammermuusikas, kus mikropolüfooniat rakendada ei saa, töötas Ligeti välja teise
stiili, mida iseloomustab intensiivsete, kohati taotuslikult koomiliste kujundite kasutamine
ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“,
„Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus
tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on