Eestlased Venemaal
Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905
kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga
viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik
organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas
ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja
soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise
vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige
suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi
regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi
regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi
keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna
talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks
Peterburi likool Venemaal.