massiks. • Etendab tähtsat osa taina kerkimisel (venib mehhaaniliselt töödeldud (sõtkutud) tainas, hoiab kinni taina käärimisel tekkivat gaasi). 32 Teraviljade mineraalainetesisaldus Eestis g/kg 33 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) raua, mangaani, tsingi ja vase sisaldus (mg/kg) Lisaks leidub teraviljades koobaltit ja joodi.34 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) vitamiinisisaldus (mg/kg) Eestis B – rühm: B1, B2, B3, B5, B6 35 • Vitamiinisisaldus on eri liiki teraviljades erinev. • Vitamiinisisaldus sõltub teraviljadest valmistatava toidu kulinaarsest töötlemisest. • Eriti muudab vitamiinisisaldust terade: - idanemine, - termiline töötlemine. • Idanemisel suureneb E-, B1, B2-vitamiini sisaldus. 36 Koristamine • Kogutakse terad ja põhk. • Saak valmistatakse ette
Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast.Fermente sisaldab rohkem äsjalüpstud piim. Fermendid lagundavad valke, rasvu ja süsivesikuid. Kuumutamisel fermendid hävivad. Vett sisaldab piim keskmiselt 88%, kuivaineid kokku 12%. Piim on organismi poolt peaaegu täielikult omastatav.Peale lehmapiima tarvitatakse toiduks ka teiste loomade piima, nende keemiline koostis on lehmapiimast erinev.
5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus, vastupidavus mehaanilistele vigastustele. Fosfor · Oluline juurte kasvu alguses. · Mõju positiivne: · Suureneb saak ning pareneb maitse, · Koor tugevneb, · Vastupidavam kärntõvele ning viirushaigustele, · Kuivaine- ning tärklisesisaldus suurenevad, Fosfor · Paraneb lämmastiku omastatavus
mikrolaineahjudes on võimalik toitu ka pruunistada. KUUMTÖÖTLEMISE MÕJU TOIDUAINETELE • Kuumtöötlemisel muutub temperatuuri mõjul toiduainete struktuur, maitse, lõhn ja värvus, millega kaasneb toitainekadu. • Millised muutused ja mil määral toimuvad ning kui suur on kadu, sõltub sellest, milline on kuumtöötlemise viis ja tingimused. • Suhkrud karamellistuvad, tekivad kollaka-pruunika värvusega ühendid, mis muudavad nii toiduaine maitset kui ka värvust • Toiduainete vitamiinisisaldus väheneb kuumtöötlemisel, sest need lahustuvad keeduvedelikus või rasvas ja kaotavad kõrge temperatuuri ja õhuhapniku toimel oma aktiivsuse SUHKRU KUUMUTAMINE KARAMELLIKS
Seda võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult või soolatult. Lehti kasutatakse salatite, kastmete ja munaroogade kaunistamiseks maitsestamiseks. Väga maitsvad on ka petersellikohupiim ja või. Meil on petersellijuur tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka maitsvaid kastmeid liha ja kalatoitudele või hautada nagu porgandit ja kaalikat. Värsket ürti lisatakse toidule alles enne serveerimist, keetmisel väheneb selle vitamiinisisaldus. Ravimtaimena Tervise teenistuses lähevad käiku kõik peterselli osad: seemned, lehed, ürt ja juured. Petersell säilitab kuivanult pikaks ajaks oma aroomi ja maitse. Petersellilt saab abi mitmete tõvede raviks: näiteks on taimel võime vähendada allergiat, parandada ja soodustada ainevahetust, tõsta silelihaskonna toonust emakas, soolestikus ja kusepõies ning leevendada vaevusi menstruatsioonihäirete korral.
kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad. Lillkapsast tuleks süüa kas päris toorelt või vaid lühikese aja jooksul blansheeritult ehk kuuma veega ehmatatult. Nii on lillkapsas mitte ainult kõige maitsvam, vaid ka tervislikum. Mõtlemapanev tõik: C-vitamiini ehk askorbiinhapet on lillkapsasas 100 g kohta päevanormi jagu, kuid see kehtib ainult toorelt lillkapsa puhul. Pikal kuumutamisel väheneb vitamiinisisaldus märgatavalt. Rohkesti on lillkapsas ka foolhapet, mis kannab hoolt vere punaliblede ja nende töövõime eest. Säilitamiseks hoia lillkapsast kuivas kohas ning pese alles enne tarvitamist. Tihedalt toidukilesse mähitud kuiv lillkapsas säilib külmkapi köögiviljasahtlis viis päeva, hakates seejärel riknema või kuivama. Väga oluline on hoida lillkapsast (nagu ka muid kapsaid) eemal õuntest, pirnidest, banaanidest, melonitest ja tomatitest, millest eralduv etüleen
väiksemad ja nendest jätkub tavaliselt mõneks nädalaks. Nii nagu vitamiinide puudus võib ka vitamiinide suures koguses ületarbimine tekitada tõsiseid tervisehäireid. Eriti ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine. Seepärast on toitumissoovitustes antud ka vitamiinide maksimaalsed ohutud päevased kogused. Kui tarbimine ületab neid näitajaid pikema aja jooksul, võivad ilmneda kahjulikud kõrvalnähud. Kuna erinevate toiduainete vitamiinisisaldus on erinev, siis peaks meie toit sisaldama nii aedvilja, kartuleid, teraviljatooteid, piimasaadusi, liha, kala ja muna kui ka toiduõlisid ja -rasvu. Suurenenud vitamiinidevajadus mõnel eluperioodil, näiteks väikelastel ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Terve ja mitmekülgselt toituv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate, vaid peaks oma vitamiinide vajaduse saama toidust. Toiduained ei sisalda kunagi ainult ühte vitamiini, vaid mitmeid
Vähem on levinud maitsetaimede peterselli, selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine. Hapendada võib ka mahla, näiteks kasemahla. Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide, ploomide, karusmarjade ja pihlakate hapendamine. Hapnemisel paranevad paljude toiduainete maitse- ja lõhnaomadused, säilib nende vitamiinisisaldus ning suureneb seeduvus. Hapendatud toidul on rohkem plusse kui miinuseid. Esiteks, hapendatud toiduainete söömisel rikastub seedekulgla mikrofloora inimesele kasulike piimhappebakteritega. Teiseks, tänu bakterite eeltööle soodustab hapendamine erisuguste toiduvalkude hilisemat seedumist. Kolmandaks, mao alahappesuse korral aitavad hapendatud toiduained kujundada seedimiseks vajalikku happelist keskkonda. Neljandaks, hapnemisel rikastavad mikroobid
kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Lisaks põhitoiduainetele valkudele, süsivesikutele ja rasvadele on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Lisandid toidus Lisaainete põhirühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199), säilitusained (E 200 E 299), antioksüdandid (E 300 E 399), emulgaatorid, stabilisaatorid ja
Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. A vitamiin vajalik silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna.
võitu. Seetõttu on oluline süüa iga päev mitu kiudaineterikast toiduainet. Lisaks põhitoiduainetele valkudele, süsivesikutele ja rasvadele on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ( näiteks B, C, P ) ja rasvaslahustuvateks ( A, D, E, K ). Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule
maapinnast, eraldatakse lehed ja kuivatatakse varjualuses või spetsiaalses kuivatis restil 5cm paksuse kihina. Kuivatada võib ka kimpuseotus varsi koos lehtedega, kuid siis tuleb alumised lehed ära võtta( sidumiskohal lehed riknevad). Kuivatatud lehed säilivad kinnises nõus pimedas jahedas kohas mitu aastat. Säilitamiseks võib müni lehti ka sügavkülmutada, kuid mitte kauemaks kui pool aastat, mille möödudes kipub kaduma aroom ja väheneb vitamiinisisaldus. Värsket münti saab hoida külmikus mitu päeva. Mündis kasutatakse siis toidus, tees, ravimtaimena kõiki mündi maapealseid osi-varsi, lehti. Ametkondlik meditsiin kasutab ravimiks ainult piparmündi lehti. 6 Münt tervisele Muude müntidega võrreldes on piparmündis kõige rohkem eeterlikke õlisid (mentool,
Ent on olemas ka selliseid sorte, mis sobivad edukalt nii õlitööstusse kui pidulauale. Oliivid Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad, mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,53,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades, kuid seevastu leidub õli ja valke jällegi rohkem. Märkimist väärib ka oliivide vitamiinisisaldus: rasvlahustuvad vitamiinid A ja E ning vesilahustuvad B1, B2 ja C. Naturaalselt oliivides leiduvad fenoolsed ühendid- glükosiid oleuropeiin, hüdroksütürosool, türosool ja verbaskosiid- annavad oliividele kergelt mõrkja või kibeda maitse, sõltuvalt sordist, kasvukohast, küpsusastmest ja valmistusviisist. Samuti mõjutavad nad seedimist ning osaliselt oliivide värvust. Oliivides leiduvatel polüfenoolsetel ühenditel on ka inhibitoorne efekt mikroorganismidele, seda eriti
Kuumutamisel hävib ka osa piima vitamiinidest Küllalt levinud on pastöriseeritud piima vitaminiseerimine vitamiinidega D ja A Kõrgpastöriseerimine Steriliseerimine Töödeldakse 140° C juures 2-3 sekundit ja pakitakse seejärel aseptiliselt Steriliseerimisel hävitatakse piima riknemist põhjustav mikrofloora Tegemist on lõplikult surnud piimaga Kõrgpastöriseerimine Steriliseerimine Suurel kuumusel hävivad kõik piimas leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine Steriliseerimisel omandab piim "keedetud" maitse Separeerimine See on piimarasva eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul Selle protsessi tulemusena saadakse koor ja lõss Normaliseerimine See on piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, koore või lõssi lisamisega Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks
V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust. X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g= =(1,15-0,1) * 88,03 * 0,001 * 15 * 100 *100 /10 *10 * 4,01 = 34,6 mg%. Järeldus: Tegelikkuses oleks võinud kiivi C-vitamiinisisaldus olla suuremgi, kuna tegu on üsna C- vitamiinirikka toiduainega. Ilmselt võisin mingis katseetapis eksida või olin ebatäpne. TOIDURASVAD HAPPEARVU JA VABADE RASVHAPETE SISALDUSE MÄÄRAMINE Happearv HA ( inglise k. acid value ehk AV) on KOH milligrammide arv, mis kulub 1g proovis esinevate vabade rasvhapete neutraliseerimiseks. Happearvu väljendatakse milligrammi KOH/g rasva kohta. Vabade rasvhapete sisaldus ( inglise k
joomaprobleemiga sõidukijuhid. Noored juhid ja seltskondlikud joojad, kelle veres on liiklusõnnetuse ajal suur alkoholisisaldus, põhjustavad ülejäänud kolmandiku. Nende arvude juures on jäetud arvestamata enam kui 500 000 vigastatut aastas. Uuringud näitavad, et alkoholil on omadus vähendada hirmu ja suurendada riskeerimise tõenäosust. Alkohoolsed joogid ei kujuta endast mingit toiteväärtust, neil on kõrge kalorsus ja tühine vitamiinisisaldus. ALKOHOLI FARMAKOLOOGIA KEHAS Alkohol mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi ja aju, ehkki selle mõju saab tunda kogu keha tervenisti. Alkoholi klassifitseeritakse kui depressanti, sest ta pärsib keha ja mõistust. Teisisõnu väljendudes põhjustab alkohol lõdvestust ja sedatsiooni, piisavas koguses tarvitatuna aga lõpeb kooma või isegi surmaga. Temast tulenevate isiksuslike muudatuste esimesteks ohvriteks on kaine mõistus ja otsustusvõime
on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. 3.6 Vitamiinid Piim sisaldab kõiki vitamiine ja on segatoidus mitmete vitamiinide põhiallikas. Vitamiinide sisaldus piimas sõltub aastaajast, loomatõust, laktatsioonijärgust jne. Teatud vitamiinide kogus muutub ka piima säilitamisel ning termilisel töötlemisel (pastöriseerimine, kontsentreerimine ning kuivatamine Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast. 7 TOOTED Piimatoodete põhigrupid: 1. Täispiimatooted 1.1. Joogipiim- töötlemata ja töödeldud piim, mille hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud jane piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondentspiim, piimapulber,
V saab ka jaotada biofunktsioonide järgi koensüümsed ja mittekoensüümsed. V peab saama pidevalt. V täieliku puudumise korral kujuneb konkreetne haigus. Vaeguse korral üldisemad nähud: väsimus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele jne. Hüpo ja avitaminoosi põhjustavad: vitamiinide imendumishäired, alkoholism, organismi haiguslikud seisundid, tasakaalustamata toit, kõrgenenud vajadus lastel ja rasedatel, v metabolismi häired. , Toiduainete vitamiinisisaldus sõltub: toiduainete liigist ja kvaliteedist, taimsete toiduainete kasvamise ja valmimise tingimustest, loomsetel loomapidamistingimustest, toiduainete säilitamisest ja töötlemisest. Organismi vitamiinivajaduse rahuldamiseks peab arvestama: toiduainete vitamiinisisaldusest, organismi vitamiinisisaldust, vitamiinikadusid toiduainete säilitamisel ja töötlemisel. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vitamiine piisaval hulgal, sp on tähtis süüa mitmekesist toitu.
On erakordselt rikkad E-vitamiini poolest, samuti on selles pähklis H-vitamiini ja B- grupi vitamiine, A- ja E-vitamiine, mineraalainetest palju vaske ja magneesiumi, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki, ka C-vitamiini, küllastumata rasvhappeid, Omega- 3 rasvhappeid. Hea maitse, äärmiselt atraktiivne väljanägemine. On pähklitest kõige rasvarikkam. Võrreldes teiste pähklitega sisaldab tervisele kasulikumaid rasvhappeid rohkem. Ülisuur C-vitamiinisisaldus, 40-65% õli. 3kg pähklitest saab 1kg pähklituumi. Kreeka pähkel sobib hästi juustu ja meega, temast valmistatakse kreeme, sobib ka lambaliha maitsestamiseks. Sobib vahemerelise nüansiga roogades, eriti segasalatites koos pirni ja juustuga, ka erinevates kuumroogades ja magusates küpsetistes. Puuviljasalat juustuga. Müügil on ka kreekapähkliõli – eksklusiivne ja kallis – imehead maitseomadused, tänu E-vitamiini sisaldusele säilib hästi.
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4
KOKKU: 513 xxx 6,75 xxx 78,422 xxx 11,963 xxx 779,88 Minu eelroaks on supp, mis sobib talvisesse menüüsse eriti hästi, kuna on toitev ja serveerin kuumalt. Supi põhitoorainena kasutan Bostoni salatit, mis sisaldab palju vitamiine ja vähe kaloreid. Salat tõstab söögiisu ja on valuvaigistava mis rahustava toimega. Mida rohelisem on salat, seda suurem on selle vitamiinisisaldus ja selline ilus roheline soe suutäis teeb kindalsti külma talve rõõmsamaks. 19 7. LAUA EELKATTESKEEM 1-salvrätik 2-praenuga 3-supilusikas 4-praekahvel 5-veeklaas 6-leivakorv 7-magustoidu kahvel 8-magustoidu lusikas 9-maitseainete tops 10-leivataldrik 11-lillevaas 20 21
Proteiin 12,4% Rasv 11,15% Süsivesikud 1,20% Tuhk (mineraalid) 0,90% Vesi 74,60% Kuna kogumuna on munavalge ja munakollase ühendus, siis on talle omased ka nende mõlema omadused ning ta on küpsetistes kergitusaineks, paksendab kastmeid ja toimib emulgaatorina. 10 põhjust, miks kanamuna süüa 1. Muna on tema toiteväärtust arvestades väga soodsa hinnaga toiduaine; 2. Munas on vähe kaloreid samapalju kui klaasitäies värskelt pressitud mahlas; 3. Munarebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid; 4. Enim on munas A, D, B12, B4, B3 ja B2 vitamiini; 5. Kanamuna sisaldab üle 30 makro-ja mikroelemendi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, fluori, joodi, vaske, tsinki ja mangaani. Enamik muna mineraalaineid on organismile kergesti omastatavad; 6. Talvise toidulaua juures tuleks mõelda D-vitamiinile, mis on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks ning ainevahetuseks. D-vitamiini leidub munakollases, kalarasvas,
tugevalt ketendav suurte lehtedena. 3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid Pihlenelas Sorbaria kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, Pirnipuu Pyrus viljade kõrge vitamiinisisaldus. Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise Tuhkpuu Cotoneaster kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, Ebaküdoonia Chaenomeles enamasti lühikeste asteldega
Vitamiinide, eriti aga vitamiin C defitsiidi 3 Eakad inimesed, kes ei saa piisavalt päikesevalgust, vajavad vitamiin D 10 ìg päevas. 91 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia vältimiseks on soovitav süüa palju taimset toitu (kartul, hapukapsas, kaalikas, paprika, marja- ja puuviljahoidised jne.). Meie kliimavöötmes tarbitakse sageli üle poole aasta säilitatud aedvilja, selle tõttu ei pruugi vitamiinisisaldus enam vastata oodatavale ja võib olla kevadeks mitmekordselt vähenenud. Vitamiinikaod võivad olla suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedviljakeeduvee kasutamata jätmine ja muud väärad toiduvalmistamise viisid vähendavad lõpp-produkti vitamiinisisaldust. Hädaabinõuna võib teatud perioodidel profülaktilistes doosides kasutada vitamiinipreparaate.
- torte, - kooke. Viljadest valmistatakse: - toor- ja keedumoosi, - kompotte, - zeleed, - siirupit, - mahla, - likööri, - veini jms. 19. Astelpaju olulisus, toiteväärtus kasutamine. Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur.
- toorelt, - töödeldult. Nendega kaunistatakse: - puuviljasalateid, - torte, - kooke. Viljadest valmistatakse: - toor- ja keedumoosi, - kompotte, - zeleed, - siirupit, - mahla, - likööri, - veini jms. 19. Astelpaju olulisus, toiteväärtus, kasutamine. Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine,
Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid. Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest. Põhilise värvuse annavad munarebule kollased taimse päritoluga pigmendid - karotinoidid. Sageli arvatakse ekslikult, et rebu värvuse intensiivsus sõltub munas leiduva A-vitamiini ja karotiini hulgast. Mida intensiivsemalt on rebu värvunud, seda rohkem arvatakse selles olevat A-vitamiiini ja karotiini, seda toitainerikkamaks ning täisväärtuslikumaks muna peetakse
Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid. Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest. Põhilise värvuse annavad munarebule kollased taimse päritoluga pigmendid - karotinoidid. Sageli arvatakse ekslikult, et rebu värvuse intensiivsus sõltub munas leiduva A-vitamiini ja karotiini hulgast. Mida intensiivsemalt on rebu värvunud, seda rohkem arvatakse selles olevat A-vitamiiini ja karotiini, seda toitainerikkamaks ning täisväärtuslikumaks muna peetakse
Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast. Fermente sisaldab rohkem äsjalüpstud piim. Fermendid lagundavad valke, rasvu ja süsivesikuid. Kuumutamisel fermendid hävivad. Vett sisaldab piim keskmiselt 88%, kuivaineid kokku 12%. Piim on organismi poolt peaaegu täielikult omastatav. Peale lehmapiima tarvitatakse toiduks ka teiste loomade piima, nende keemiline koostis on lehmapiimast erinev. Piima koostis ( %)
Lihas leiduvat rauda omastab organism tunduvalt paremini kui taimetoidus sisalduvat rauda. Lihas sisalduvad mikroelemendid - vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt - tagavad normaalse vereloome, kuuluvad inimorganismi bioaktiivsete ainete koostisse ja on vajalikud seetõttu normaalseks elutegevuseks. Liha on rikas vees lahustuvate B-grupi vitamiinide poolest, ta sisaldab vähe C-vitamiini. Rasvas lahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) sisaldus oleneb eelkõige liha rasvasisaldusest. Sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal. Sensoorsed näitajad Sensoorsed näitajad on määratavad meeleelundite abil. Tähtsamad liha ja lihasaaduste sensoorsed näitajad on välimus, värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus. Need näitajad määravad sageli liha vastuvõetavuse. Esimene mulje või arvamus lihast tekib tarbijal liha värvuse ja välisilme järgi Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab
annaabi.ee 
