Gis kasutamine loodusressursside haldamisel ja kasutamise planeerimisel
GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel
reguleerida kaevandamist ja annab hea ülevaate kaevanduste võimalikest mõjudest
keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid,
geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja
mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul,
alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni. Näiteks saab kasutada GIS-i
visualiseerimaks geoloogilist struktuuri, selle vaheldumist ja mineralisatsiooni 2D ja 3D
kaartidena (vt. joonis 2). Kaevanduste planeerijad saavad hõlpsalt välja valida parima asukoha
(kaugus vajaminevatest tehnosüsteemidest, tehnovõrgustikust), arvestada põhjavee taseme,
ohtlike gaaside, ebastabiilsete kivimikihtidega jms. Seega on kogu planeerimisprotsess GIS-i
kasutades täpsem, kiirem ja majanduslikult efektiivsem.
Joonis 2. 3D kaart geoinfosüsteemis Arcgis (Geosoft, 2012)