"viskoosusse" - 1 õppematerjal

Keskkonnageoloogia

vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga) Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest. Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja see omakorda voolavuse. Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua korrapärased struktuurid tekkida ja moodustub amorfne klaasitaoline aine. Ränidioksiidi sisalduse järgi jagatakse magmat ja magmakivimeid ­ happelised, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks. Kaks viimast väga vedelad, ka vähe gaasilist materjali.