Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A
5. Separaatori trumli pesemise perioodilisus Kütuse tihedus ja viskoosus sõltub tema temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda madalam on tihedus ja viskoossus. Viskoossuse vähenemisega paranevad vee ja mehaaniliste osakeste eraldumise tingimused. Eelsoojendustemperatuuri separeeritavale kütusele leiame kütuse viskoossuse nomomogrammi järgi. Raskete kütuste viskoossus separeerimisel peab olema vahemikus 12- 40 cSt. Paremad tulemused saavutatakse viskoossusel alla 20 cSt. Soovitatavad temperatuurid: - destileeritud kütused kuni 30° C, - diiselkütus kuni 40° C, - keskmise viskoossusega kütused 70 - 80° C, - rasked kütused 96 - 98° C, Õlide separeerimise eelsoojendus hoitakse vahemikus 80 - 85° C, kõrgem temperatuur soodustab õlide happelisuse tõusu. Reguleerseibi valimise reegel: - mida suurem on kütuse (õli) ja vee erikaalude vahe (kerged kütused) seda suurem peab olema reguleerseibi ava läbimõõt.
Näiteks kui rannas üritada jalaga vett üles lüüa, siis sügavale jõudes on see juba päris raske, sest liikuvat kihti takistab alumine liikumatu kiht. Kui aga rannas juba sügavale jõuda ja üritada "kõndida", siis võib veenduda, et liikumine on küll takistatud (mitte nii kiire kui õhus). Me tahame aga kirjeldada mõju, mis on kolloidosakestel viskoossusele. Seda kirjeldab Einsteini valem on kujust sõltuv koefitsent, on mahu osa mida moodustab kolloidosakesed Viskoossusel on kolloidsisalduse järgi kolm liiki. Üks on hajuspeenestatud süsteem, kus on peamiselt lahus. Teine on siduspeenestatud süsteem, mis on "paksude" lahuste korral n. vere korral. Selles ühendab kahte osakest jõud, mida nimetatakse koagulatsioonisidususeks Kolmas on faas, selles on jõuks faasisidusus. Kolme faasi jõud erinevad jõu suurusjärgu võrra. Viskoossuse valem on gradient, teisisõnu kiiruse muut ühest kihist teise üleminemisel. on viskoossus, selle ühik on puaas.
annaabi.ee 
