Nafta ja naftasaadused Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu
kondenseerunud vedeliku maht. Fraktsioonkoostis iseloomustab produkti aurumise kergust. Naftast keeb kuni (450-500)oC 80% proovi mahust, harvem (560-580)oC 90-95%. Aviobensiinide keemistemperatuuride vahemik (40 - 160..180)oC Diislikütusel (180...360)oC Reaktiivpetroolil (140...250)oC Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema
annaabi.ee 
