Kolmas Puunia sõda
m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema
loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et
Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest
kaugemale.
See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati
linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati
relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed
maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud
linnale, leidis ta selle kaitsmiseks suurepäraselt ettevalmistatuna. Kartaago
võimsad müürid kannatasid välja kõik roomlaste tormijooksud ja suured
toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei
toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu.
146. a. kevadel e.m.a. algas üldine Kartaago ründamine. Seks ajaks algasid
linnas nälg ja haigused. Ühel Rooma väeüksusel õnnestus tungida linna näljast