Küberpettused ja väärtarvitused
Tihti tehakse
järgi ka riigiasutuste lehti ja blankette, mida inimesed täidavad, et esitada mingisugune
päring. Häkkerite poolt hallataval lehel blankette täites läheb kogu info aga hoopis neile,
mitte riigiasutusele. Sellise pettuse vältimiseks on kõige lihtsam viis sellistele kirjadele
vastamata jätte, sest ükski riigiasutus ega finantsinstitutsioon ei küsi e-maili teel
isiklikke andmeid ega muud infot, mida keegi teine saaks kuritarvitada.
Vishingut kasutatakse telefoni teel info saamiseks. E-maili saajal palutakse helistada
mailis oleval numbril. Automaatne süsteem vastab paludes helistajal sisestada näiteks
oma krediitkaardi number telefoni. Kurjategijate süsteemil on aga peal nupuvajutuse
detektor, mis tuvastab, millist numbrit vajutati. Seejärel müüakse neid krediitkaartide
numbreid, mille abil saab soetada erinevatest netipoodidest asju.
Pharmingu eesmärgiks on suunata mingi veebilehe külastajad salaja häkkerite poolt
annaabi.ee 
