ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks. Nädalavahetuseti on siin kõik pingid ja müüriääred purjus ning lagastavaid noori täis.
heakorrast kuni detailide ja väikevormideni nagu majandi sissepääsu või lipuvarda aluse kujundus. Ka pealtnäha tähtsusetud ülesanded nagu tootmis- ja loomakasvatushoonete ümbruse heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3. 1960 Lillepaviljon Tallinnas Pirita teel
126 213 Vilkis Gunars Läti 03:05:27 M35 1746 1181 Villo Mait Lääne-Viru 04:33:52 M35 548 525 Viltsin Andris Harju 03:33:44 M35 382 455 Vilu Uku Tartu 03:23:46 M35 290 208 Vimba Janis Läti 03:17:51 M35 2362 1853 Viner Ago Tartu 05:46:41 M35 352 1041 Vink Ahto Võru 03:20:52 M35 1629 2628 Virumäe Alar Tartu 04:27:30 M35 2187 2094 Virunurm Kaur Tallinn 05:12:00 M35 1769 869 Vitsur Marek Harju 04:35:18 M35 370 778 Vshivtsev Vjatseslav Valga 03:22:10 M35 2411 2018 Vulkan Ville Pärnu 06:17:05 M35 1939 2617 Võsu Jaan Tartu 04:48:28 M35 1791 2938 Väli Pear Tallinn 04:37:07 M35 1327 1324 Väärtnõu Urmas Harju 04:11:44 M35
Peamiselt olid need parkide rekonstrueerimise plaanid. Üks produktiivsemaid oli Riia Linnaaia direktor Georg Kuphaldt (1853-1938). Kuphaldti põhitööks olid Riia linna haljasalad, mis moodustavad tänase Riia haljastuse tuumiku. Kõiki neid iseloomustavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse stiil maastikukujunduses - korrapäraste elementidega rikastatud looduslik kujundus. Lisaks on Kuphaldt koostanud Pärnu linna haljasalade laiendamise ja kunistamise projekti (1888-89), Tallinnas Virumäe pargi ja Kadrioru pargi rekonstrueerimisprojekti, maaparkidest Polli, Olustvere ja Toila Oru parkide plaanid. Kuphald pidas oma eeskujudeks saksa maastikupargi tereetikuid-kujundajaid C.C.L. Hirschfeldti, L. von Sckelli ja vürst Pücklerit ning oskas seostada kujundust olemasoleva maastikuga. Tsitaat Kuphaldilt, mis peidab endas olulisema parkide rekonstrueerimise filosoofiast: "Üks aiakunsti puudus on võimatus muutumatuks jääda, luua kauemkestvamaid maastikupilte
annaabi.ee 
