Serverite virtualiseerimine
suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi.
Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim
terminalidest ja suhteliselt odavatest klient-server võrkudest kus multigetumtöö serverid ja
personaalsed arvutid ei olnud isegi lähedal muutumaks reaalsuseks. Arvutite operaatorid
kasutasid perfokaarte ja esitasid partii töid edasi suurarvutiteni kus need jäid ootama oma järge.
Esimene samm virtualiseerimiseni võttis aga ajajaotus suurarvuti süsteemide vormi ja kujunes
välja CP-40 operatsiooni süsteemi väljatöötamise jooksul. Iga kasutaja kindlustati virtuaalse
masinaga, mis andis kasutamisõiguse mitmele kasutajale suurarvutisse samaaegselt. Loodi
tarvkara, hypervisor (vt. pt 2.2.1), mis haldas mälu jagamist suurarvutis. [2, 10, 12]
Popek ja Goldbergi nõuded
Popek ja Goldbergi virtualiseerimise nõuded on piisavate tingimuste kogum arvuti arhitektuurile,