Tallinna Polütehnikum Referaat Virtuaalmälu Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Aastal 1940 ja 1950, enne virtuaalmälu arengut pidid kõik suuremad programmid sisaldama loogikat, et hallata kahetasandilist ladustamist (esmane ja sekundaar, analoogilised tänapäeval kasutatavate muutmälu ja kõvakettaga), näiteks ülekatmise tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks.
Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Sisukord 1Virtuaalmälu.................................................................................................................3 1.1.Eesmärk...............................................................................................................3 2.Virtuaalmälu realiseerimine........................................................................................5 2.1.Lehekülgede laadimine nõudmisel......................................................................5 3.Protsesside loomine...................................................................................................5 4.Mälu haldus................................................................................................................5 4.1. Ümberpaigutamine....
Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saaleseaktsioon............................................................................................
järgnevalt põhimälust puhvermälusse. Seega toimub pidev puhvermälu värskendamine, kuid üksnes puhverdatava põhimälu piires. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Mälu tüübid
elektronkiiretoruga terminalide kasutusele võtmisega. Multiuser systems · Ajajaotussüsteemid võimaldasid luua mitmekasutaja süsteemid, kus üks keskprotsessor ja ühine põhimälu ühendatakse arvukate terminalidega · Osa ülesannetest nagu näiteks andmete sisestamine ja redigeerimine operaatori poolt toimub dialoogi reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtual memory · Virtuaalmälu see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teistest mälu , näiteks kõvaketta vaba ruumi · Mälu mis ei kuulu põhimälu või muutmälu alla vaid kasutav kõvaketta mahtu Kasutajaõigused · Mitmekasutaja süsteemides tuli lahendada kasutajaõiguste probleem Reaalaja süsteemid · Reaalajasüsteem on eriotstarbeline süsteem, kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on kehtestatud ajalised piirangud.
ühendamiseks arvutiga. Enamus LCD teleritel on VGA liides, mistõttu on neid võimalik kasutada ka monitoridena. LCD monitorid vajavad teatud juhtudel kalibreerimist, et kogu pilt oleks ekraanil. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja. HDMI e. High Definition Multimedia Interface - Digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui pilti väljundseadmesse. 17. Virtuaalmälu- See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada
ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime Lõim - kõige väiksem osa mida saab täita Tuumal on 3 kihti API Operatsioonisüsteem on – rakendusprogrammi opertasiooniga siduv lüli
protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory)
protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory)
protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) – mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) – siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory)
Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi. Konveier täidab paralleelselt, kui ühe käsu käsuloendur on saatnud käsu aadressi mälu poole, et saada käsukood, siis ta laeb endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele. Samal ajal toimub juba esimese käsu salvestamine käsuregistrisse ja sellele järgneb käsu dekodeerimine. Virtuaalmälu ( lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Virtuaalmälu on mäluhaldustehnoloogia, mis kasutab nii arvuti riistvara kui ka tarkvara. Virtuaalmälu eesmärgiks on laiendada aadressiruumi ehk mäluaadresside hulka, mida programmid kasutada saavad. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada. Seevastu, kui kasutada virtuaalmälu, kopeeritakse põhimällu ainult need programmi osad, mida antud ajahetkel
Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine. Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Operaatoriliides – programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine. Seadmete juhtimine – loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine. Ülesande juhtimise programmid – juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine. Ül 7. Sõnumi edastamiseks jagatakse ülessanded seitsme kihi vahel. Igal kihil on oma ülessanne ning täidab ühte osa tervikust
See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus 0. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv, siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. Pilet 8 1. Loendurid. (p2) 2. Virtuaalmälu. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E)
kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt. Aprillis 1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks nõudeks oli lisada UNIX-i süsteemile uusi DARPA jaoks vajalikke funktsioone, arendustöö
Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi saab kindlaks teha milline klahv on alla vajutatud. See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. Pilet 8 1. Loendurid. - Vaata pilet 2 2. Virtuaalmälu. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Virtuaalmälu virtuaalmälu Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmetesalvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis
enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu, nende asukoha meelespidamiseks ja mäluruumi tühjendamiseks, kui neid enam vaja pole. Mäluhalduse hulka kuuluvad ka virtuaalmälu, plokikommutatsiooni ja mälukaitse meetodid. 53. nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie teadmata ja mis võimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutamist. 54. OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55
saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu hulka ( kuni 4GB 32-bitise protsessoriga süsteemis, kuigi RAM-i on ainult 256MB). Sellega kaasneb aga kiirusekadu, mis on tavaliselt väike, aga võib ekstreemsituatsioonides muutuda suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks
saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu hulka ( kuni 4GB 32-bitise protsessoriga süsteemis, kuigi RAM-i on ainult 256MB). Sellega kaasneb aga kiirusekadu, mis on tavaliselt väike, aga võib ekstreemsituatsioonides muutuda suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks
ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja. HDMI e. High Definition Multimedia Interface - Digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui pilti väljundseadmesse. Virtuaalmälu- See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Püsimälu - ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Andmekandja - ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda
....................................... 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) ................................................................................................................
muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale). Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia : Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: ATI oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt graafikaprotsessorite tootmise poolest. Nvidia on koos konkurendi AMD-ga
Iga järgnev olev sõltub eelmisest. R-sisendi abil võib määrata algseisu. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatakse viit parameetrit: loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Programmid nõuavad tihti rohkem mälu kui riistvara võimaldab kasutada. Osa mälust kuulub OS-ile. Kettaseadmed võimaldavad mälu mahtu laiendada, kuid täitmisel peab programm olema põhimälus. Virtuaalmälu mehhanism kasutab nii riistvara kui ka tarkvara ja selle eesmärgiks on laiendada mäluaadressite hulka, mida programmid saavad kasutada. Virtuaalmälu kasutab vastavalt vajadusele välismälu automaatselt riistvaras
võib mängida samal ajal, kui teiste programmidega töödatakse. Mitmekasutaja süsteemide Ajajaotussüsteemid võimaldasid luua mitmekasutaja süsteemid, kus üks kaskprotsessor ja ühine põhimälu ühendatakse arvukate terminalidega. Osaülesannetest nagu näiteks andmete sisetamine ja redigeerimine operaatri poolt toimub dialoogi reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtuaal memory Virtuaalmälu-see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teisest mälu, näiteks kõvaketta vaba ruumi. Mälu, mis ei kuulu põhimälu või muutmäu alla, vaid kasutab kõvaketta mahtu. Swapping-saalimine Protsess, mis vahetab mingi põhimäluala sisu mingi välismäluala sisuga. Neljas periood (1980-tänapäev) See periood on seotud suurte itergraalskeemide kasutusele võtmisega. Toimub mikroskeemid integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine.
arvutis muutmälu plokid. et.wikipedia.org Kuna arvutis on piiratud hulk operatiivmälu, tingimustes kus töötavaid protsesse on rohkem kui üks ja kus kõik protsessid vajavad töötamiseks mingit hulka operatiivmälu tuleb operatiivmälu erinevate protsesside vahel jagada. Mäluhaldusega tuleb tagada, et iga töötav protsess saab oma kasutusse vajaliku hulga mäluruumi ning vajadusel suunab mäluhaldur vähemkasutatavad protsessid operatiivmälu asemel kasutama saalemälu. Saalemälu ehk virtuaalmälu on võimalus, kus operatiivmälu laiendusena kasutatakse ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides
Juhtseade on ühendatud sisend/väljundseadme, mälu ja aritmeetika-loogikaseadmega. Iga kaasaegne arvuti sisaldab pinu (stack) tegemise vahendeid. Milline lause kirjeldab pinu kõige paremini? Pinu kasutatakse protseduuride väljakutsumiseks. Milline toodud operatsioonisüsteemi iseloomustus on tõene? Ajajaotusega os lubab kasutajaid samaaegselt töötlusressursside juurde. Juurdepääsukontrolli eesmärgiks on autoriseerida kasutajaid. Milline kirjeldus sobib kõige paremini arvuti virtuaalmälu kohta? Laiendab programmide kasutatava mälu mahtu ja suurendab mälukasutuse paindlikkust. Milline lause on õige troojalaste ja ussviiruste kohta? Troojalane vajab levikuks peremeesprogrammi, ussviirus levib iseseisvalt. Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid.
Kui koodi kompileerimise ajal on teada tema tulevane asukoht mälus, võib genereerida absoluutse koodi (seda kasutasid MS-DOS .com programmid). Laadimise ajal saab siduda programmi ja reaalse mälu omavahel spetsiaalse tabeli kaudu (relocation table) ja saame nihutatava koodi. Sidumise võib jätta ka koodi täitmise etapile juhul, kui programmi võib töö ajal mälus ümber paigutada (seda moodust kasutavad enamus üldkasutatavaid OS-e). Virtuaalmälu lubab töötavatel protsessidel olla mälus vaid osaliselt mingi osa on kuhugi välja tõstetud. Miks võib osa olla välja tõstetud? Programmid võivad sisaldada erandlike situatsioone töötlevat koodi, mida on vaja väga harva. Massiivid, nimekirjad, tabelid jms sarnased luuakse teatava varuga ning nad pole kuigi tihti ääreni täis. Osa programmi funkstionaalusest pole kogu aeg kasutusel
äratundmine (fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse. LISP: FORTRAN: COBOL: C: MODULA2: PYTHON: 8. Nädal Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid (multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees), socket. Päiste detailide kohta ei küsita. 9. Nädal Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. OSadmini kohta küsimusi ei tule. 10. Nädal
Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik
Kerneli ülesannete hulka kuulub: süsteemi ressursside haldamine, low-level abstraktsiooni kiht ressurssidele. „Hierarhilised domeeni ringid“ või „kaitse ringid“ – kaitsevad andmeid ja funktsionaalsusi vigade ja mitte-lubatud ligipääsude eest. Nagu turvamees, kes kontrollib, kas antud pöördumine/tegevus on lubatud. Mida keskemal, seda rangemad turva nõuded, ligipääs ainult vähestel ( Joonis 1 ). 1.2 Mälusuperviisor Ülesandeks on mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Mälu haldamise funktsioon jälgib iga mälukoha olekut, kas paigutatud või vaba. See määrab, kuidas mälu on jagatud konkureerivate protsesside vahel, otsustades, milline saab mälu kui seda saavad, ja kui palju on nendel lubatud. 1.3 Operaatoriliides Põhiülesanne on programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine. Kasutajaliides vaatab kataloogistuktuuri ja nõuab operatsioonisüsteemist teenuseid, mis omandavad andmeid
1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 2) Operatiivmälu · Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga
..) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend- väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine 6 Esimene generatsioon(1945-1955)
funktsioon. Riistvara tegevus katkestuste korral (täitmised) Katkestustega andmevahetus katkestuste käivitamise võimalused: programmeerija kasutab vastavat käsku, erandina vea korral, riistvaraliselt. Katkestuste täitmine: protsessor lõpetab poolelioleva käsu, PC ja PSW salvestatakse pinumällu, Pc-sse uus väärtus. Peale katkestust täitva programmi lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude register. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) Virtuaalmälu on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Selle eesmärgiks on suurendada mäluaadressite ruumi, mida programm saab kasutada. Jaotatud lehekülgedeks, ja kui neid on vaja siis kopeerib süsteem need põhimällu ja need muutuvad reaalseteks. Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal
..) · Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) · Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) · Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: · Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine 1 · Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine · Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine · Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine · Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90%
..5080486SX1991323216...3380486SL1992323220...338 0486DX21992323250...6680486DX41994323275...100Pentium199432/643260...200Pentium Pro199532/6432133...266Pentium MMX199732/6432>133Pentium II199732/6432233...300Selgituseks tabelile niipalju, et andmebittide kaks väärtust, nt. 32/16, tähendavad seda, et protsessori sisemine siin on 32-, välimine aga 16-bitine. Lühema välissiiniga lahendus on märksa odavam, kuid sellega kaasneb paratamatult teatav töökiiruse langus. Virtuaalmälu puhul on tegemist sellise tehnikaga, mis lubab protsessori mäluseadmete aadressruumi näivalt suurendada väliste mäluseadmete arvelt. Multitegumtöö (multitasking) aga tähendab võimalust töötada samaaegselt või vaheldumisi mitme eri programmiga (tegumiga). Inteli mikroprotsessorite kõrval on palju kasutamist leidnud ka teised protsessoritüübid, eriti aga Motorola 68xxx-pere (mikroprotsessorid, mille tähistus algab numbritega 68). Nende baasil on loodud populaarsed
..................................................................... 17 3.Klaviatuur......................................................................................................................... 18 VIII.......................................................................................................................................... 18 1.Loendurid. VT III piletit..................................................................................................... 18 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine).............................................18 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne..............................................19 IX............................................................................................................................................ 19 1. Registrid.......................................................................................................................... 19 2
SQL – päringukeel, database queries HTML – kujunduskeel, text layout JSON – data representation tekstilisel kujul, nt dictionary: {name: john, age: 35} Keelte äratundmine: http://lambda.ee/w/images/e/e6/Itsissejuhatus7.pdf Pythoni näide oli ka. Data warehouse – andmepank? 7. nädal • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Opsüsteemi roll - Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke, võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Mida opsüsteem nt teeb: oskab kettalt programme lugeda, neid käima panna ja seisma panna, oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu,
Kolmanda taseme vahemälu emaplaadile monteeritud või protsessorisse sisse ehitatud kolmanda taseme mälumoodul. Kolmanda taseme vahemälu on kolmest aeglaseim. (vallaste.ee) 1.1.3 Põhimälu Põhimälu ehk muutmälu (RAM) on ajutine talletuskoht, mida arvuti kasutab programmide käivitamiseks. (windows.microsoft.com) Põhimälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu, mis on operatiivmälu laiendus välismällu. Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. (htg.tartu.ee) Põhimälu suurus määrab ära, mitu programmi korraga töötada saab ning kui palju andmeid korraga töödelda on võimalik. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba kuni 1 GB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu
..) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele.
Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele.
registri väärtuste summeerimisel. Üks registritest on baasaadress ja teine on index. Juurde võidakse liita ka veel nihe. Suhteline adresseerimine: Käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. See võimaldab programmis ntks liikuda nihke võrra edasi v tagasi. Selline adresseerimine võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirdeid tehakse mainitud aadressi suhtes. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Virtuaalmälu. Tihti tekib olukord, kus programmid nõuavad rohkem mälu, kui aruvti riistvara seda võimaldab. Programmi täitmise ajal peab programm (käsud ja andmed) olema põhimälus. Välismälumaht on alati suurem kui põhimälu ning varem jagati programm üksteisest sõltumatuteks osadeks, mida vajaduse järgi mällu loeti. See tegi programmi kirjutamise ja täitmise raskemaks, sest kogu mehhanism oli programmeerijale nähtav. Virtuualmälu mehhanism teeb seda
"isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku (CMOS battery); vahemälu (cache memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) seda on kahte tüüpi asukohaga: protsessori sees ja emaplaadil; virtuaalmälu (virtual memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud.
multitasking Eksam– EksamMitu programmi jookseb samaaegselt paralleeltöö Eksam- EksamParalleelselt jooksvad programmid vahetavad kiiresti oma korda CPUs wait/run Eksam– Eksamprogramm ootab oma korda kuni running process on ready/terminated/blocked interrupt Eksam– EksamCPU vastus, et vajab tarkvara tähelepanu. Tehakse kiire koopia program counterist ja registritest. OS üritab peita interrupte kasutajate eest virtuaalmälu Eksam– EksamOS mapib protsessikaupa reaalse mälu “näilikuks”, vabadesse mäluallikatesse ja aadressidele Tekstitöötlus: lihttekst Eksam– Eksamkogu Eksaminfo Eksamainult Eksamtekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kubab mõni teine rakendus või seade. Nt: Eksamhtml, EksamMarkdown, EksamLaTeX, EksamPostScript, rõhk sisul mitte vormil
arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu (mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.) Windows NT 3.1 oli esimene Windowsi versioon, et kasutada 32-bit "lapik" virtuaalmälu tegelemine on 32-bitised protsessorid. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse segmenteeritud tegeleda ja lülitub 16-bit 32-bit tegelemine lehekülge. 8 Windows NT 3.1 Objekte tuum tuum annab süsteem API, töötab juhendaja mode , ja määrata kasutaja space keskkonnas oma rakendusliideste mis sisaldas uus Win32 keskkonda, OS / 2 1.3 text-mode keskkonna ja POSIX keskkond. Täielik eelisostu multitegumtöötlus kernel
Käsukonveieril võib tekkida seisak ka juhul kui üks käsk nõuab keerukamat arvutust ja suunatakse täitmiseks ujukoma seadmesse, kus käsu täitmine võib võtta aega palju protsessori takte. Selle olukorra vastu on kaasaegsetes protsessorites mitu käsukonveierit, millest üks täidab näiteks aritmeetikakäske ja teine ujukomakäske nii et protsessori töö ei seiskuks. 6. Virtuaal mälu. Virtuaalmälu on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks.Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
standardeid hakkama "tõlkima" mälujaotus leal 4(%esp), %ecx Ennustatavus (predictability) on Paljude süsteemide funktsionaalsus eeldab nii ühesugune nn. virtuaalne aadressväli andl $-16, %esp reaalajasüsteemide riistvara kui (virtuaalmälu) pushl -4(%ecx) üks kõige tähtsamaid omadusi ka tarkvara rakenduse sisemised mälupiirkonnad samad pushl %ebp Ennustatavus tähendab, et on võimalik tagada · Simuleerimine nõuaks vastavaid liideseid, kui just (.data, .heap jne
PLA: Paindlik, odav, säästlik, kuna kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Anti- fuse tehnoloogia vajab suhteliselt täpset tootmist, muidu võivad tekkida läbilöögid. Ühe ja sama algmaatriksiga võib eri maskide abil luua erinevaid skeeme. Väikesemahuline tootmine. Ülesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA: Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. 15.Virtuaalmälu (Lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) 16.Registrid. On hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega
9 Andmeb Aadressbitt Töösagedus Protsessor Aasta Märkusi itte e MHz 8086 1978 16 20 5...10 8088 1978 16/8 20 5...8 Orig. IBM PC ja PC/XT Virtuaalmälu; 5-20 korda kiirem 80286 1982 16 24 8...12 kui 8086 Multitegumtöö, virtuaalmälu; 2-4 80386DX 1985 32 32 16...33 korda kiirem kui 80286 80386SX 1988 32/16 24 80386SL 1990 32 Madalpingeline, kandearvutitele
(parooli, kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku (ingl. CMOS battery); Vahemälu (Cache Memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) seda on kahte tüüpi asukohaga: vahemälu asub protsessori sees ja emaplaadil; Virtuaalmälu (Virtual Memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (ingl. swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (ingl. swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud.
annaabi.ee 
