Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Virtual friendship Virtual world undoubtedly makes our lives easier and makes it easier for us to get more friends, but are those real friends? Although virtual world gives us a chance to make more friends, there is considerable disagreement over whether these new friends are real or not. The main argument for the virtual world being superficial is that nowadays people rather tend to stay in front of their screens and just talk than go out and have a good time eye to eye. Therefore people might not have any idea who they are talking to or what these people really think of them. What is more, people often spend more time with their virtual friends chatting rather than dedicating time to the people that truly care about them. A final key argument relates to people turning lasier, with internet people will go less outside to make real friends that they can learn to know and can examine their behaviou...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Internet on muutunud meie elus asendamatuks osaks. Seal saame teha kõike, mis eluks vajalik: sisseosteid ja tööd, suhelda inimestega ning lugeda kõige värskemaid uudised kogu maailmast. See kõik on väga meeliköitev ja lihtne, kuid internetil on ka oma teine pool, mis ei ole sugugi nii lilleline ja ilus. Ülemaailmset võrku võiks võrrelda suure linna tänavaga. Inimesed jalutavad üksteisest mööda, mõtteis mida õhtul selga panna, kuhu viib järgmine puhkusereis või kellel järgmisena nahk üle kõrvade tõmmata. Nii palju, kui on Internetis või linnatänaval inimesi, on ka erinevaid soove, mõtteid ja kavatsusi. Võlu või viletsus, kumb kaalub kumba üle? Tänapäeva lapsed sünnivad maailma arvuti ja Internet pihus. Suur hulk väikelapsi puutub kokku interneti ja arvutiga juba oma esimesel eluaastal. Vanemad näitavad lapsele multikaid, naljakaid filmilõike või pilte. Lastele see meeld...
pidevalt, et oleks ööpäevas rohkem kui kakskümmend neli tundi, siis jõuaks rohkem teha. Ei taha öelda, et kui internetti poleks, et siis saaks kõik asjad tehtud, kuid kindlasti suuremal määral. Kindlasti on nii mõnelegi vanemale tuttav see, kui laps näpib enda telefoni selle asemel, et midagi kodus teha, kas või oma enda tuba ära koristada. Pole raske töö kuid lapse eemaldamine nutiseadme eest on paras pähkel. Võib öelda, et noorte harjumused on virtuaalmaailma mõju tõttu muutunud. Enam ei teha nii palju sporti, pigem istutakse toas enda telefoni või sülearvuti ees. Samas on muutunud suhtlemine, kui varasemalt lapsed käisid ja koputasid üksteise ustele, et nad välja tuleks mängima, siis nüüd vaadatakse kõigepealt, kas semu on online’s või mitte. Koosveedetud aeg näeb ikka, kas nutitelefonide, sülearvutite või tahvlite ees istumisena. Kuid kas ikka on siis sõbraga mõnus aja veetmine või on see hoopis enda nutiseadmega
Kunagi oli päris pikalt juttu nii-öelda neti perverdist, kes noori poisse ahistas. Meelitas neid, et nad end kaamerast alasti näitaks. Mõned olid algselt isegi nõus, aga kui neil veel paluti nii teha, keelduti. Selle peale lubas ahistaja videoid teistele näidata. Taoline situatsioon tundus osadele väga hirmutav, üks poiss lõpetas ähvarduse pärast isegi oma elu. Muidugi on Internetis tore suhelda ja kirjutada. Tuleb tunnistada, just virtuaalmaailma olemasolu aitab leida mõttekaaslasi, kellega on tore jagada oma vaimustust ja infot paljude erinevate teemade kohta. Lobisetakse tundide viisi, kuid kes ikka viitsiks kiire suhtluse juures pikalt ja korrektselt kõik välja kirjutada. Tavaliselt on ikka sellised laused: ,,Jou, tegelt lähex chillix äkki veits õues... viitsid w?". Taolised vestlused mõjuvad päris korralikult tänapäeva noorte suhtluskeelele. Ja tuleb tunnistada, et niiviisi rääkides puudub neil ju täielikult austus
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Virtuaalmaailm- see on kui teispoolsus, teine planeet, kus on võimalik jääda anonüümseks. Seal võid sa oma arvamust avaldada, kartmata, et su tutvusringkond, kes juhuslikult teisiti arvavad, sind kuidagi halvustada saaksid. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, sõltud täielikult endast ja enda arvamusest . Kuid kas on kasu virtuaalmaailma võludest, kui igapäevane elu nõuab isikult tohutut väljendusoskust ja enesekindlust, seda nii oma väljaütlemistes kui enda tõekspidamiste kaitsmises ning enda, kui isiku eest seismisest ? 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Enamus inimesi on teadlik selle sõna tähendusest ja suur ringkond on ka selle igapäevane kasutaja. Vanem generatsioon on selle kohaldanud oma töösse- klientidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis, tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest a...
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mä...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Virtuaalmaailm 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljond inimesed. Internet võimaldab mängida mänge, teha kiirelt tehinguid, lugeda taamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muud (mugav). Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta elu ette ilma arvutivõrguta. Kas virtuaalmaailm on muutunud meie elus liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed ?(55) Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellegiks teiseks : ilusamaks, targemaks, huvitavamaks
Virtuaalmaaila võlu ja viletsus Virtuaalmaailma ja Interneti vahele saab tõmmata selgeid paralleeljooni. Kogu virtuaalne tegevus toimub just seal ning igaüks meist saab sinna siseneda väga hõlpsasti. See maailm hõlmab rohkem, kui ette oskame aimata ja pakub hulgaliselt võimalusi elu kergendamiseks. Maailm, kus kõik tundub võimalik, on mitteusutav ning paneb kahtlema selle tõelisuses, kuid Internetil on kahtlemata suur roll meie elus. Suurem osa ettevõtetest on laiendanud oma tegevust Internetis või lausa sinna kolinud. Neil
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Eesti on internetikasutajate hulgas eesrindlik maa. Postimees kirjutab, et kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides kasutavad mehed internetti naistest rohkem, siis Eestis on see protsent peaaegu võrdne- regulaarselt kasutab internetti 57 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Iseenest on ju tore, et nii paljudel on olemas ligipääs ineternetile ja seeläbi ka põhimõtteliselt kogu maailmale. Aga nagu igal heal asjal, on ka internetil oma varjuküljed. Alustades vitruaalmaailma võludest, pean esimesena mainima kiiret ligipääsu vajalikule infole. Olgu selleks siis uudiste lugemine või uurimustööde kirjutamine. Internet on mugav viis kodust lahkumata ka näiteks sõpradega suhtlemiseks. Enamikel noortest on olemas MSN ja kasutajakontod mõnes portaalis, suuremal osal muidugi rate.ee-s, aga leidub ka teisi populaarseid suhtluskohti. Paljud inimesed kasutavad internetti tutvu...
Virtuaalmaailma mõjud ühiskonnale Virtuaalkeskkonna sünd on toonud nii meie igapäevaellu kui ka ühiskonda uusi tahke ja varjundeid. Eestis on raske leida inimest, kes ei oleks sellise keskkonnaga pidevalt ühenduses ega kasutaks selle teenuseid. Kuidas virtuaalmaailm mõjutab tänapäeval inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma voorused ning ohud? „Sünteetilised maailmad“ kahandavad meie privaatsust ja muudavad suhtlust inimgruppide vahel. Hiljuti tuli avalikuks info, et USA Riiklik julgeolekuagentuur NSA on ebaeetiliselt kogunud informatsiooni internetikasutajate kohta, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. See näitab selgelt kübermaailmate ebaturvalisust ning personaalse privaatsuse kadumist. Kõik meie tegevused on veebis nähtavad ning teistele jälgitavad. Üks enim levinud selline suhtluskeskkond on Facebook, kus levitatakse informatsiooni nii enda kui ka teiste inimeste kohta, mõ...
Virtuaalmaailma võlu ja valu Viimasel ajal räägitakse aina rohkem arvutitest ja internetist ning sellest kas need tulevad meile kasuks või mitte. Ma arvan, et arvutid ise ei ole süüdi ja kogu kahju saab vältida. Arvutid on inimkonnale väga kasulikuks ja tänapäeval lause vajalikuks osutunud. Peaaegu kõik igapäevased tegemised käivad läbi nende. Internetis saab tuttavatega kiiresti suhelda, saab lugeda uudiseid üle kogu maailma ja enda meelt lahutada videode ja mängudega. Tänapäeval on aina suurem probleem interneti kaudu küberkiusamine, näiteks hiljuti tegi üks tüdruk enesetapu kuna teda kiusati ask.fm-is. Lapsevanemad, kelle lapsed on läbi selle kannatanud süüdistavad seda lehte ja internetti ennast, kuid tegelikult on süüdi inimesed kes seda tegid. Mina kasutan arvutit suhtlemiseks, mängimiseks ja õppimiseks. Kuid see pole kõik mida ma saaksin teha. Võib ka uudiseid luge...
Igaüks meist puutub ühel või teisel viisil kokku virtuaalmaailmaga, see on keskkond, mis annab inimestele piiramatud võimalused ja paljud neist kasutavad seda ka ära. Tänu sellele on tekkinud reaalsuse kõrvale veel sünteetiline maailm, millel on küllaltki suur võim inimeste elu ja maailmapildi kujundamises. Kuid millised ohud ja voorused kaasnevad sellega? Internetist on kujunenud omamoodi sotsiaalne võrgustik ning seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas mõjutab virtuaalmaailm inimestevahelisi suhteid. Enamasti arvatakse, et liigne arvuti taga istumine vähendab väärtuslikku suhtlemisaega silmast silma, ning niigi nõrgad perekondlikud suhted saavad veelgi enam kannatada. Enam ei veedeta väga aega koos näitkes lauamänge mängides või siis õues koos jalutades, lihtsam on meelt lahutada internetiavarustes, lõbustades end ükskõik millega. Leidub isegi inimesi, kes on loonud endale täiesti individuaalse internetikeskkonna ning...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Virtuaalmaailma vahendusel suhtlevad igapäevaselt miljonid inimesed. Internet võimaldab teha kiirelt tehinguid, lugeda raamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muid asju. Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu ette ilma internetita. Kas virtuaalmaailm on meie elus muutunud liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed? Nii põhikooli kui ka keskkooli õpilane ei kujuta oma elu enam ette ilma internetita. Igpäev kasutavad õpilased kui ka õpetajad e-kooli
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma
Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu laps, kel pole internetiavarustest aimugi ning satub seetõttu ärakasutaja ohvriks. Vanemad pole samuti seadnud keelde, nad pole huvitatud oma lapse tegevusest, kuna on ise pidevalt hõivatud. Seega oleks ainus pääsetee internetipolitsei, kes hoiataks meid toaliste ebameeldivuste eest. Sõnavabaduse piiramine internetis tagaks inimestele turvatunde virtuaalmaailma ees. Internetikasutajad võivad sellesse suhtuda kahtemoodi, nad kas on rahul või mitte. Samas aga võib see tekitada suuri probleeme inimeste seas, kes peaksid seda enda diskrimineerimiseks, kuna nende vabadused on sõna sõnalt seadustes kirjas. Kindalasti tagaks see rahulolu väiksemate võsukeste vanematele. Lapsevanemad lausa ootavad neid piiranguid, mida pole seni näha olnud. Väikesed lapsed on usinad õppima suurematelt ning tänu virtuaalmaailmale saavad ka nemad sellest osa
Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. See on mäng, mis on mõeldud suhtlemiseks, kuid seal luuakse ka suhteid
VIRTUAALMAAILMAD JA SUHTLEMISE SAJAND Sõnasta teksti põhjal, mis on virtuaalmaailm. Esita vähemalt kolm virtuaalmaailma tunnust. Virtuaalmaailm on ka tuntud kui ,,süneetiline maailm", mis on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ja suhtlusprogrammide liitumisest. Hinnanguliselt liigub virtuaalmaailmates praegu umbkaudu 30 miljonit inimest, paljud maksavad seal viibimise eest raha. Virtuaalmaailm erineb reaalmaailmast, mis tähendab seda, et seal kehtivad erinevad reeglid ning tavad. Virtuaalmaailma üheks tunnuseks võib pidada võimalust olla keegi, kes me tegelikult ei
Virtuaalsed inimsuhted Eesmärk: Töö eesmärk on anda lugejale mõista virtuaalse suhtlemisvahendi võimalusest, ohtudest, kuidas neid vältida ja pakkuda lahendusi. Põhiidee: Liigne seotus virtuaalmaailmaga võib hävitada tegeliku sotsiaalse elu. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata otsesele suhtlemisele. Sissejuhatus: 1. Oleme Internetiajastus 2. Virtuaalmaailma laienemine, uute meediakanalite tekkimine 3. Virtuaalsed inimsuhted kellele ja mille jaoks? Sisu 1. Inimese saabumine virtuaalmaailma · Aeg, kui Interneti veel polnud · Esimesed sammud virtuaalmaailmas 2. Virtuaalsed suhtlusvahendid · Kasutajasõbralik · Erinevate otstarbete jaoks · Uute tekkimine, vanade hääbumine
Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku. Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma muudab tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: ,,Arvuti see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!" Arvuti täidab tõepoolest laia ülesannete ringi: muusika ja raadiosaadete edasiandmine, filmide ja telekanalite peegeldamine, telefoni ja kalkulaatori ülesannete täitmine ning elektroonilistel mängudel mängimine ja veel palju muud. Sellisel moel avaneb inimese ees
seletada. Virtuaalmaailm annab ka väga palju positiivset infot. Praegu on mõeldamatu koostada referaate ja teha erinevaid uurimustöid ilma arvutit kasutamata. Arvuti vahendusel saab kiiresti leida vajalikke materjale ja neid vastavalt vajadusele töödelda. Iga kooliõpilane omandab informaatika tundides vajalikud oskused ja kogemuste täiendamiseks on huvitavaid ülesandeid ja mitmekesiseid kodutöid. Paljud tööalad nõuavad põhjalikku virtuaalmaailma tundmist. Öeldakse, et rikas pole see, kellel on palju raha, vaid see, kes omab ja valdab infot. Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse
Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu laps, kel pole internetiavarustest aimugi ning satub seetõttu ärakasutaja ohvriks. Vanemad pole samuti seadnud keelde, nad pole huvitatud oma lapse tegevusest, kuna on ise pidevalt hõivatud. Seega oleks ainus pääsetee internetipolitsei, kes hoiataks meid toaliste ebameeldivuste eest. Sõnavabaduse piiramine internetis tagaks inimestele turvatunde virtuaalmaailma ees. Internetikasutajad võivad sellesse suhtuda kahtemoodi, nad kas on rahul või mitte. Samas aga võib see tekitada suuri probleeme inimeste seas, kes peaksid seda enda diskrimineerimiseks, kuna nende vabadused on sõna sõnalt seadustes kirjas. Kindalasti tagaks see rahulolu väiksemate võsukeste vanematele. Lapsevanemad lausa ootavad neid piiranguid, mida pole seni näha olnud. Väikesed lapsed on usinad õppima suurematelt ning tänu virtuaalmaailmale saavad ka nemad sellest osa
maailmapilt. Nagu juba eelnevalt mainitud, on videomängud need, mis kujundavad just laste maailmapilti, kes ei ole veel reaalse maailma toimimisest täielikult aru saanud. Lisaks tekitavad videomängud ka sõltuvust ning piir reaalse elu ja virtuaalse maailma vahel muutub häguseks. Samuti muutub interneti vahendusel suhtlemine aina populaarsemaks ning tagajärjeks on see, et näost näkku enam suhelda ei osatagi. Veel on palju toiminguid, mida saab virtuaalmaailma vahendusel ära teha ilma, et peaks kodust lahkuma. Tulemuseks on laiskus, sest minnakse ju ikka kergema vastupanu teed. Hetkel on reaalne maailm ja virtuaalne maailm veel tasakaalus, kuid kuna internetti arendatakse kogu aeg, tehakse aina reaalsemaid jututubasid, videomänge ning noortele tutvustatakse virtuaalmaailma võlusid juba varakult, siis nii umbes paarikümne aasta pärast on võimalus, et me „elame“ kõik juba virtuaalmaailmas. Võib lausa öelda, et tehnoloogia on meid
Seni oleme selgeks saanud, et internetis ei ole keegi kaitstud. Toon aga esile järgmise punkti. Kes on selles süüdi, et meie privaatsust rikutakse? Mingil määral saame selles vaid iseennast süüdistada. Inimesed on internetiajastu ise loonud ning selle mugavuste kõrval peame ka arvestama ohtude ning tagajärgedega. Maailm on täis kuritahtlikke inimesi ja enese ning perekonna kaitseks tuleb ette võtta erinevaid meetodeid. 2014. aastal peaksid inimesed juba kursis olema virtuaalmaailma võimalike ohtudega. Seega, privaatsus on suhteline. Tihti sisestavad inimesed enda andmed erinevatele veebilehtedele ega loe kasutustingimusi. Hiljem avastades, et nende andmed on kusagil tundmatul veebilehel, arvavad nad, et nende õigusi ning privaatsust on rikutud. Nii see aga ei ole. Sellise juhtumi puhul on inimene ise süüdi, et ei lugenud hoolikalt läbi kasutustingimusi (Tuisk, M. 2014). Teisalt vaadates on see kui eetikakoodeksi rikkumine
Kumbagi ei saa teisest kõrgemale tõsta, kuna oma tähtsuselt on nad meile samasugused. Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib-olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost näkku raske öelda. Kui inimene ütleb läbi virtuaalmaailma,
kirjutatu hakkab hoopis kaduma. Internet on iga teismelise elus väga tähtsal kohal ning ilma selleta ei oskakski enamik noori hakkama saada. Internetti peetakse nii loomulikuks. Näiteks on Eestis levinud ütlus: ,,Kui sul ei ole facebooki, ei ole sind olemas!" Enamik noortest omavad facebooki kontot ning seda, kellel ei ole facebooki, peetakse teistest halvemaks ning vähemvõimekamaks inimeseks. Kuid mida toob kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Internet on pea kõige kasulikum ja ulatuslikum leiutis maailmas. Internet võimaldab otsida ja ligi pääseda infole ja süsteemidele, mida ei oskaks ilma virtuaalse internetisüsteemita ettegi kujutada. See võimaldab saada piiramatuid teadmisi ning igaüks kellel on vähegi viitsimist, võib saavutada ülimalt suure teadmistehulga ilma kodust lahkumata. Samuti võimaldab internet teiste inimestega suhtlemiseks peaaegu piiramatud
..... 9 2 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid SISSEJUHATUS Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga. Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette. Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma, mida nimetame internetiks. Internetist saame informatsiooni. Arvuti mõjutab elutegevust ning tervist. Arvuti kasutamine on tegelikult väga kahjulik kui vaadata sellega kaasnevaid riske. 3 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul häbelikud ning ei julgenud midagi teha ega öelda. Aja jooksul võtsime julguse kokku ning peale seda vestlesime terve öö. Peale lobisemise naersime, mängisime kaarte ja erinevaid lauamänge
või noortel on esimene kokkupuude arvutiga olnud tavaliselt mängides, sõltumata sellest, kas see on juhtunud varasemal ajal või nüüd alles hiljuti. Samas teised arvavad, et pikapeale viskab see klaviatuurinuppude toksimine kopa ette ja ootavad mängust ka mingisugust mõttetegevust. Kui mänguril ei tule midagi välja, siis hakkab ta pabistama ja ärritub. Samal ajal võib reaalses maailmas oma väikestele ebaõnnestumistele täiesti tavaliselt reageerida. Lõpuks kujuneb virtuaalmaailma mõjul teistsugused prioriteedid. Kangelane on see, kes mingis mängus kõige kaugemale on jõudnud või parima tulemuse saavutanud. Kindlasti halveneb ka nägemine, sest mängus, kus koguaeg toimub mingisugune äktsion(action) ja pildi sage vaheldumine ollakse sellele momendile täielikult pühendunud, ei julge isegi silma pilgutada, sest see hetk mängus tundub kõige tähtsam asi tollel momendil. See on põhjuseks, miks silmad on suure pinge all ja väsivad kiiresti
jututoad, suhtlusportaalid. Jututubade ja suhtlusportaalide kaudu saab ennast väljendada nii nagu hing ihaldab. Sa võid rääkida kõigest, kartmata, et keegi teaks, kes sa oled ja pärast halvustava pilguga vaataks. Kuuldes sõna internet või virtuaalmaailm, ei tekita see tänapäeval peaaegu mitte kelleski uudsust. See on üks igapäevaelu osa. E-arved, e- kirjad, erinevad suhtlusportaalid, mängud- see on tänapäeva Eesti. Seda virtuaalmaailma tuleks kindlasti vähem kasutada, sest kui selles liiga palju aega veeta võime avastada end ükspäev sõltlasena- arvutiõltlasena. Tänan kuulamast!
Arvuti kas töövahend või ajaraiskaja? Suuremal osal inimestest on kodus vähemalt üks arvuti, mõnes peres on neid isegi rohkem. Arvuti abil tehakse tööd, otsitakse informatsiooni, lahutatakse meelt ning sellest on saanud lahutamatu osa tänapäeva ühiskonnast. Kas ta on tõepoolest nii vajalik, et elu ilma arvutita oleks võimatu, või kulutab ta rohkem väärtuslikku aega? Valdav enamus firmadest kasutab arvuteid töövahendina. Sellega koostatakse lepinguid, tehakse raamatupidamist, saadetakse arveid ja tähtsa teabe saatmine on vaid ühe vajutuse kaugusel. Vahemaad on piiramatud, ühe sekundiga jõuab tähtis kiri kohale igasse maailma nurka. Ilma arvutita võib see aega võtta päevi, vahel isegi nädalaid, sõltuvalt kaugusest. Õpilastele on tehtud asi küllaltki lihtsaks ja mugavaks kõik koolitööd on kirjas internetis ning paljud kodused ülesandedki saab arvuti abil valmis tehtud. Kirjandid jäävad salvestatuna alles ning...
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida.
asjad ära, ehk siis mängin arvutis vabal ajal. Inimene, kes on sattunud sõltuvusse arvutimängudest, ei suuda lõpetada, ta tahab koguaeg arvutis mängida ja ta heidab kõrvale kooliasjad ning sotsiaalse elu. Arvutimängud võivad olla ka vägivaldsed, mis omakorda mõjutavad vaimset tervist, arusaamist reaalsest maailmast ning elust. Kui arvutimängus on vägivald, tulistamine, tapmine, jne., siis laps lukustabki end sinna virtuaalmaailma ja peab seda tõeliseks. Pikaajaline ekraani vahtimine mõjutadab silmi ja nägemist. Arvutimängudes on ka tavaliselt heli efektid, muusika ning muud taustahelid. Efekti tõstmiseks kasutatakse tavalisest kõrvaklappe. Arvutimänge mängides kahjustuvad kõrvad, inimene väsib vaimselt, eriti kui muusika või heli on väga valju. Arvutimängud ei maksa mitte vähe. Inimesed, kes mängivad arvutimänge peavad ka endale arvutimängud ostma, mille jaoks kulub palju raha
Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsusega noored kasutavad virtuaalmaailma oma ideede levitamiseks. Ka Viljandi tragöödia puhul olid ohumärgid õhus. Koolitulistaja oli 8 kuud tagasi laadinud sotsiaalmeediasse relvi tutvustava video ja pilte, mis võinuks tagantjärele vaadates ennustada seda jõhkrat sündmust ette, kuid keegi ei osanud neid märke vaadata. Vanasti oli õpetaja autoriteet ja temast peeti lugu. Tänapäeval puuduvad õpetajal õigused ning ta on nagu klienditeenindaja. Paljud õpetajad on jõuetud ja kaitsetud klassi ees, kuigi neil
suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud “vanadekultuuri” marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas
turunduses, selles kõiges on eelkõige kaasa aidanud klientide soovid, mis on tulnud läbi klientide globaalsetest blogidest, foorumitest ja sotsiaalmeediast. Kõik see pani mind isiklikult väga mõtlema, kui oluline on tegelikult meie eludes globaalsed blogid, foorumid ja kõik muud selle juurde käivad tööriistad, mille kaudu meie ise enda kohta käivat informatsiooni jagame. Kui haavatavad oleme me tegelikult päriselus, postitades enda kohta seda sorti informatsiooni virtuaalmaailma. Üht moodi on see hea, et meile töötatakse välja just meile sobivaid, meeldivaid ja ideaalseid tooteid/teenuseid saades informatsiooni mida oleme ise sotsiaalmeediatesse postitanud. Peaksime hakkama järjest enam kontrollima iseendid, mida lisame endite kohta sotsiaalmeediasse, põhjusel et neid kõiki võidakse kasutada väga halvasti meie endi vastu pahalaste poolt. Kahjuks on see inimese loomuses, et mõeldakse „Mind see ei puuduta“
kasvuhoonegaaside emissioon sel perioodil enam kui miljardi tonni võrra. E-kirjad, muusika ja videote allalaadimine ja elektroonilised dokumendid vähendavad emissiooni paberi ja plastiku arvelt 67,2 miljonit tonni. Interneti laialdane kasutamisvõimalus aitab tänapäeva maailmas, kus on tarbimine suur, säästa keskkonda paljudest ohtudest. Igas heas asjas leidub ka halba, nii on see ka Internetiga. Paljud noored eelistavad virtuaalmaailma reaalsele.Sellega kaasneb pidev arvutis olemine, mis omakorda mõjutab füüsilist tervist. Suhtlusportaalid on kogumas aina suuremat populaarsust. Luuakse konto kuhu lisatakse oma andmeid ja pilte. Andmed on lihtsasti kättesaadavad ja neid võib kuritarvitada igaüks. Suurenemas on ka Internetis perverssuse oht. Kunagi ei tea kellega võidakse suhelda. Aasta jooksul on ka Eestis olnud mitmeid juhtumeid, kus nooruk on sattunud läbi Interneti kellegi mõju alla
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet
kellega tegelikult tegemist on, seetõttu ei ole mõistlik hakata suhtlema inimestega, keda sa pole kunagi näinud või kes tundub vähegi kahtlane. Internetis on ka pettureid, nüüdsel ajal on petturite arv suurenenud. Petturid on enamasti need, kes müüvad mingit toodet või teenust, makstes raha ära võivad nad tõendid hävitada ja te ei saa nii seda toodet kui ka oma raha tagasi. Poliitika kuulub samuti virtuaalmaailma alla ja seega palju reklaamitakse erinevaid erakondasid. Paljud erakonnad lubavad midagi, inimesed lähevad valima, ilma et teaks millise erakonnaga tegemist on ja kas see erakond oma lubadusi ka täidab või hoopis teeb kõike vastupidi. Palju on ka internetis suhtlusportaale, nimelt skype ja MSN, mis iseenesest on tasuta suhtlemisviis ja seetõttu pole ka telefoniarved nii suured, kuid need kõik teevad midagi halba, teatud kõnekasutus võib omada
Virtuaalsed inimsuhted Viimasel aastakümnel on mobiiliside ja arvutivõrkude areng inimesi pannud vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti. Seda teed on läinud paljud ja tekib küsimus, kas siis virtuaalsed inimsuhted on paratamatu ja ainuõige lahendus enda mõtete väljendamiseks. Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. On väheseid veel, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN
suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida paratamatusega ja hoida neid, kes veel on? Tundub igati õige ja loogiline samm kolida virtuaalmaailma, sest seal on uudiste edastamine ja efektiivsus paberkandjast kordades kiirem ja tõhusam. Kuid probleemiks tekib uudiste üleküllus ja uudise edastamine erinevate poolte poolt. Kus üks võtab stamp uudise, teine lisab sinna vürtsi ja kolmas laseb käiku muud nipid, et meelitada võimalikult paljusid lugejaid, olenemata uudise algsest sisust. Ilmselgelt ei mängi enam rolli uudise õigsus, vaid klikkide ja kommide hulk, mille pealt uudise edastaja teenib kasumit
kohandada omandatavat materjali selle järgi. E-õpikute kompaktsuse ning interaktiivsuse kohapealt ei tohiks kellelgi vastuväiteid olla. Eesti kui e-riigi kuvandiga sobivad veebiõpikud ideaalselt, ühendades endas nii palju räägitud innovatiivsuse ja mugavuse, mis peaksid mõlemad teadmiste omandamist ning õppimist huvitavamaks muutma. Areneva tehnoloogia ajastul tundub üsna loogilise sammuna, et ka õppematerjalid kolivad virtuaalmaailma ning muutuvad sealt igapäevaselt kättesaadavaks, mis kasu on kõigist neist tehnoloogilistest saavutustest, kui me ei oska nende abil iseenda elu kergemaks teha, alustades siis näiteks noorte koolikottidest. Kanda viiel päeval nädalas endaga kaasa üht tahvelarvutit on rühile ning seljale palju mugavam, kui vedada päevast päeva tosinat paksu õpikut kooli ja tagasi. Kuid kuidas mõjub nutiseadmete pidev ning igapäevane kasutamine noortele õppuritele
Internet võimaldab lisaks kiirusele suhtluses anonüümsust. "On the internet nobody knows you are really a dog," ütleb vana netifolkloor. Me ei tea tihti, kes on võrgu harude küljest helendavate ekraanide taga, ning me kasutame juhust, et ka meid endid pole näha. Anonüümsust pakub ühest küljest võimaluse turvalisemalt välja öelda uudseid ja harjumatuid väiteid. teisest küljest võimaldab see turvaliselt nurga tagant salvata. "Anonüümsed netikommentaatorid" on virtuaalmaailma kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki inetust. See pole üksnes siirdeühiskondade häda. Arvuti vahendusel ühendust pidades on väga kerge tekkima illusioon, et suheldaksegi masinate, avataride, virtuaalolenditega, kes ei saa haiget, kui nad ära kustutatakse või välja lülitatakse. Administratiivsed meetmed leima vastu kipuvad jääma abituks - globaalses külas tuleb kuidagi harjuda virtuaalsete obadustega.
Sisse juhatus Elame infoajastul.Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga.Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette.Miks küll see on nii sellele pole raske vastata.Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma , mida nimetame internetiks.Internetist saame mõõtmatul hulgal informatsiooni. Järgnev sisu tutvustab sulle meie ,,Sõbra" Arvutiga kaasnevaid ohte. Kasuta arvutid ohutult ja mõõdukalt. Kuvari mõju minu tervisele- Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemidetõttu.Tegelikkuses aga tekkinud
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost näkku raske öelda
ETTEVÕTLUSE ALUSTAMINE - VALU JA VAEV Ettevõtlusega alustamine võib tunduda esmapilgul küll kerge, kuid kõik ei ole kaugeltki nii ilus kui kõrvalt paistab. Kui lähtuda Eesti Vabariigi e-lahendustest ja ID kaardi võimalustest(tehes ettevõtte lihtsalt läbi virtuaalmaailma), on ettevõtte loomine kõige kergem osa kogu protsessist. Kõige tähtsam on ettevõtte loomise juures algne idee. Paljudel juhtudel tehakse ettevõttele äriplaan, kaitstakse seda ning võetakse pangast isegi laen peale. Võib ka juhtuda, et kõikide toetuste ja rahade saamise hetkeks on tegelik idee juba muutunud. Seoses Euroopa Liiduga on võimalik saada palju erinevaid toetusi . Mõned ettevõtted tehaksegi sellel eesmärgil, et ära
Suurem protsent inimesi unistavad, luues endale tahetud perekonna. Perekonna, mis on täis õnne, armastust ning võitlust, mis iial ei puruneks koost, vaid veab lõpuni välja. Mina arvan, et perekond on elus väga tähtis pannes meid hoolima endast olulisemaid inimesi, keda oma ellu tahame. Tänapäeval on väga raske leida endale inimene, kes sooviks ühiseid asju, ühist kodu ja ühist perekonda luua. Ühiskond on palju rohkem avatud, mille tõttu on palju segadust, tehnoloogiat ja virtuaalmaailma. Inimestel puudub see aeg teine teisele. Pidevas majanduskriisis Eesti riik ei suuda rahvale pakkuda tuleviku, mille tõttu lahkub osa meist kaugele välismaale. Paljud perekonnad on lagunenud, paljud võitlevad et koos püsida ning mõni peab elama perekonnast eemal, teenides nii leiba lauale. Minul on väga raske unistada tuleviku perekonnast kuna Eesti inimesed sisemiselt ise lagunenud, et unistada heast elust, heast perekonnast. Tugev
10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole veel tähtsust kaotanud. Eestis elab osaliselt üsna kompaktne venelaste kogukond, kes suurelt osalt püüab vältida eesti keele õppimist, mis mõjub neile kui suurrahva esindajatele alandavalt. Tulemusena on vene keele oskus kas või vajalikum kui eesti keele
annaabi.ee 
