Virmalised
Kuna suurem osa
virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida
aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi.
Levinuim värv on roheline. Sageli võib näha ka punast ja sinist. Kollakasroheline valgus
pärineb hapnikuaatomitest, mille täpne lainepikkus on 557,5 nm ning see tekib tavaliselt 100-
200 km kõrgusel ja kiirgab mõni sekund. Punast valgust on näha kahes varjundis:
virmalistekaare alaservas intensiivne purpurpunane lainepikkusega umbes 670 nm ning
virmaliste ülaosas erepunane, lainepikkusega 630 nm, kiirgub lämmastikumolekulidest ja
seda ajendab tugev osakestevihm. Purpurpunast on näha 90 km kõrgusel ning see on kõige
madalamalt tulev virmaliste kiirgus. Sinine valgus tuleb peamiselt ioniseeritud
lämmastikuaatomitest, kõige tugevam on ta 427,8 nm lainepikkusel.
Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad