M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
» «Ei! Vana loll müüs ta ära,
ei jaganud minugagi, ja raha on läinud.»
«Müüs ara?» ütlesin ma ja hakkasin nutma. «Oi, ta oli ju minu neeger ja see oli minu raha.
Kus ta on? Tahan oma neegri tagasi sa«da!»
«Noh, oma neegrit sa ei saa, see on kõik. Niisiis ära tönni. Kuule, kas sa meid ära annad?
Pagan võtku, sind ei tohi usaldada! Kui sa julged meist sõnagi lausuda, siis . . . »
Ta vaikis, kuid ma'polnud iial enne hertsogil nii koledaid silrni näinud. Virisesin edasi ja
ütlesin:
«Mul pole tarvis kellestki sõna lausuda ja aega pole mul ka. Lähen minema ja otsin oma
neegri üles.»
Ta näis tusane olevat; seisis, lipendavad müürilehed kaenlas, mõtles ja nühkis otsaesist.
Viimaks ta ütles:
«Ütlen sulle midagi. Jääme siia kolmeks päevaks. Kui sa tõotad, et suu pead ja käsid neegrit
ka
suu pidada, siis ütlen sulle, kust sa ta leiad.» Tõotasin, ja t» ütles:
«Talumehe nimi on Siias Ph ... » ta vaikis