Doppleri efekt Doppleri efekti avastas Austria füüsik Christian Johan Doppler. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali
· Toonid, mürad, löögid. o Toonid ehk muusikalised helid: liht- ehk puhastoon, liittoon. o Mürad helid, mille ajalist käiku ei saa esitada lihtsate harmoonikute kaudu. Korrapäratu heli tekitab tavaliselt ebameeldiva aistingu. o Löögid väga lühiajalised helid, tekitavad inimkõrvas ebameeldiva aistingu. · Doppleri efekt, kasutamine liiklusjärelvalves, keskkonnaseires, meditsiinis, astronoomias (punanihe, violettnihe). o Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallika ja helilainete vastuvõtja vaheline kaugus väheneb või suureneb. o Kui heliallikas läheneb vaatlejale, siis samatihedusjooned paiknevad tihedamalt (kõrgem sagedus), kui eemaldub, siis hõredamalt (madalam sagedus). o Kasutamine: liikluses kiiruse mõõtmine; pilvede liikumiskiiruse mõõtmine; südame klappide ja seinte töökiiruse mõõtmine jne.
annaabi.ee 
