mille see on erinevaid asju. TAMP oa või herne puder.süüakse käest VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis. KARASK,KAMA,SÕIR,JAHELIHA,KÄKKneid saab osta tänapäeval poest
22. Millise kapsal on söödavaks osaks valmimata pung · lillkapsas · rooskapsas · käharpeakapsas 23. Kuupäeva Parim enne saabumisel: · võib toodete edasi müüa eraldi märgistatuna · toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup · pakendita kaup · vedelas olekus kaup 26. Mis on ristsaastumine? · piisknakkuse teel tekkinud saastumine · toortoidu ja kuumtöödeldud toidu kokkupuutel tekkinud saastumine · haigete ja tervete toidukäitlejate kokkupuutel tekkinud haigestumine 27. Millal algab pretensiooni esitamise tähtaeg?
Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati Verikäkid Verileib Verivorst Piim ja piimasaadused Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks Võid säilitati soolatult Petipiim Hapu ehk kirnurokka Kohupiim Kohupiimakattega korbid Sõir Argi ja peojoogid Hapuroka Kali ja taar Mahlakali (kasemahlast) Kadakamarjajook või tee Meejook (meeõlu) Õlu Ohvriõlu (nim kahjaks) Soeõlu ehk peergas (pulmadeks)
vahetada vett iga 2 tunni tagant. - Võib sulatada ka jooksva külma vee käes - Õhu käes sulatamine külmikus ja kaetult 0-3 kraadi juures. Olevalt kala suurusest võib kuluda kuni 10 tundi. Soolamine - Üks vanimaid ja lihtsamaid säilitamise viise - Sobivad räim, kilu, vimb, lõhe, siig, latikas, enamus Eesti kaladest - Kuiva soolaga, vaheldumisi või keedusoola lahus Vinnutamine - Soolatud kala õhu käes kuivatamine - Sobivad paremini rasvased ja poolrasvased kalad Suitsutamine - Külmsuitsutamine - umbes 40 kraadi. Heeringas, lõhe, forell, skumbria - Kuumsuitsutamine üle 100 kraadi. Nt. Lest, räim, angerjas, latikas, tursk Eesti vete kalad Eesti vetes 75 kalaliiki Läänemeres, jõgedes (tint, säga) ja järvedes (ahven, koger). Eestile iseloomulikud kalaliigid (tint, koha jne.)
pikemat aega. 3 Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel. Kuivkülmutatud liha veesisaldus ei ületa 2%.
pudrule. Lääne-Eestis seeni ei söödud. [] Kalatoidud Kuna kala rikneb kiiresti, siis hoiustati seda soolatult. Soolasilk oli üks tähtsamaid leivakõrvaseid. Silgusoolvesi oli üks tavalisemaid kastmeid. Soolakala (räimi, rääbiseid, ahvenaid jt) söödi tavaliselt otse tünnist võetuna leivakõrvaliseks, piimasupi või kördi kõrvale. Vahel küpsetati soolakalu ning silku vardas või restil sütel. [] Teine säilitamise viis oli vinnutamine kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist hoiti neid verisoolas. Vinnutati räime, lesta jt väiksemaid kalu; suurematest haugi, latikat, siiga. Toiduks kasutati samuti nagu soolakala või keedeti leent. [] Värsket kala sõid randlased pea iga päev. Sisemaa rahvas sai seda harva. Värskest kalast keedeti leent, tavaliselt vee ja piimaga, lisati jahutummi, tangu või kapsast. Lühikese
peenestamine vorstisegu koostamine kestade v vormide täitmine jne. Keeduvorst: tooraine sea-, veise-, kanaliha vms; pekk; taimse päritolu lisandid; loomse päritolu lisandid; mehaaniliselt purustatud lihamass; keedusool; toidulisaained. Kuumtöötlus: suitsugaasidega: keeduvorstid 30-180min, poolsuitsuvorstid 60-90 min, täissuitsuvorstid 120min. keetmine: keeduv 20-180min, pools 40-69min, täiss 45-90min. Kala ja kalasaadused. Kalade soolamine, suitsutamine, vinnutamine. Eestis u 100 liiki ja alaiiki, kellest söögiks 1/3. Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini. Kalas: valk 12-20%, rasv 1-20%, 58-75%. Valk kalas on täisväärtuslik sisaldab asendamatuid aminohappeid. Rasv kalades: väherasvased kalad (ahven, tursk, haug, särg) rasvased kalad (angerjas, heeringas, lõhe). Erinevalt teistest rasvadest sisaldab kalarasv palju polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid
Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis sublimatsiooni teel. Kuivkülmutatud liha veesisaldus ei ületa 2%.
maitsvamad siiad, lõhed, forellid ja kilud. Väga palju soolatakse ka räimi(joon 5) ja vimbu. Parimaks soolamisajaks kodustes tingimustes on sügis, sest siis on hoiuruumid jahedamad, soola võib vähem panna ja pealegi on kalad sügisel rasvasemad. Soolamiseks võetakse täiesti terved kalad ja jämesool. Eristatakse kerget ja tugevat soolamist. Soolatakse ka kalamarja. Joonis 5. soolatud räimed 19 Kalade vinnutamine Meil püütavatest kaladest vinnutatakse peamiselt lesti, vimbu, säinaid, latikaid, siigu ja räimi. Kaladel tuleb kõrvaldada lõpused ja sisikond ning pühikad kõhukoobas niiske riide või lapiga puhtaks. Pärast seda panna kalad soola(1kg puhastatud kala kohta 3-4 sl. soola) ja lasta kuni 24 tundi soolduda. Siis ajada kalad peadpidi nöörile mis on varjulises ja tuulises kohas. Kalad tuleb katta soolvette kastetud marliga. Väiksemaid
Ida-, Lõuna- ja Kagu-Eestis korjati ja söödi palju seeni. Kupatati ja pigistati pressi all kuivaks ning soolati sisse. Kalatoidud Toidulaual on olnud kala üsna oluline. Kõige tavalisem hoiuviis oli soolamine. Silgusoolvesi oli ka tavalisemaid kastmeid, kuhu söömisel leiba kasteti. Kalapüügihooajal käidi sisemaal kala vilja vastu vahetamas. Vahel on soolakalu keedetud ning silku vardas või restil süte peal küpsetatud. Teine kalade säilitamise viis oli vinnutamine, s.o kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist (räime, lesta, haugi, siia, latikat) seisid kalad lühikest aega verisoolas, mis nõudis vähem soola kui sissesoolamine. Värsket kala sõid randlased püügihooajal peaaegu iga päev, sisemaa rahvas sai seda harva. Lühikese leemega, vähese vedelikuga keedetud kala söödi leiva kõrvale, hiljem kartuliga. Liha- ja veretoidud Lisa sõi Eesti talupoeg varajasemal ajal vähe, peamiselt talvel
2. Marineerimine - hapet sisaldav vedelik, mis on maitsestatud soola, suhkru ja maitseainetega ja pikendab toiduainete säilivusaega, tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. 3. Suitsutamine - immutamine suitsutusainetega, mis moodustuvad puidu mittetäielikul põlemisel. Külmsuitsutamine - temperatuuril 1520 C Kuumsuitsutamine - temperatuuril 6080 C 4. Soolamine - toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga 5. Vinnutamine - soolatud liha kuivatamine looduslikes tingimustes 6. Sügavkülmutamine toorelt või toiduks valmistatult, tagatakse toiduainete säilimine temperatuuri alandamisega 18 °C kuni 45 °C. 20. Lihade soolamine. Erinevad meetodid. Soolamine - toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Efekt põhineb sellel, et teatud kontsentratsioonis muudab keedusool
Võib olla glasuuritud või glasuurimata. Realiseeritakse põhiliselt ookeanikala, vähem kohaliku püüki. Tunnuseks on kõva konsistents ja lõhna puudumine. Soolatud kala. Rohkem soolatakse rasvarikkamaid kalu, mis soolamisel valmivad, st. muutuvad toidukõlblikuks ilma kulinaarse töötlemiseta heeringlased, lõhelased, makrelllased. Peale vahetu toiduks tarvitamise soolatakse ka kalu, mis lähevad edasisele töötlemisele külmsuitsutamine, vinnutamine. Soolamisviisid on kuivsoolamine, märgsoolamine (soolvees), segasoolamine, erisoolamine (lisatakse väikeses koguses suhkrut ja konservante), vürtsisoolamine (lisatakse suhkrut ja maitseaineid pipar, loorber, ingver, nelk, muskaatpähkel). Olenevalt keedusoola osamassist eristatakse nõrgalt (4...10%), keskmiselt (10,1...14%) ja tugevalt (üle 14%) soolatud kala. Marineeritud kala. Kasutatakse peamiselt heeringlasi. Eelnevalt soolatud või kergelt
annaabi.ee 
