"villpeale" - 1 õppematerjal

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

nõrk mõju kuni 15 km kauguseni (Rauk et al 1998: 71-72). On tehtud mõned eksperimentaaluuringud toitainete kasvu (väetamise teel) ja põlevkivituha mõjust rabamändidele. Esimese katse puhul kasutati katsealade väetamiseks põlevkivituhka, mille tulemusel vähenes rabale iseloomulike liikide (nagu seda on näiteks kanarbik, kukemari, jõhvikas ja huulhein) arvukus. Turbasamblad hukkusid põlevkivituha mõjul. Täheldati puude kasvutingimuste paranemist ja soodsat mõju tupp-villpeale. Kaks- kolm aastat pärast väetamist ilmus rabale taimi, mis üldiselt raba tingimustes ei tohiks suuta kasvada ning oluliselt suurenes ka lehtpuude loodusliku uuenduse osatähtsus. Antud tulemustest olid muutused veelgi suuremad, kui koos põlevkivituhaga lisati ka lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisi. Silmapaistvalt suur oli sellistes kasvutingimustes põdrasambla katvus ja vitaalsus, mida peetakse puude jaoks heade kasvutingimuste näitajaks ja loodusliku uuenduse soodustajaks