M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
iial silma puutunud.»
«See pole sinu süü, Huck; sa ei teadnud. ära süüdista ennast selle pärast.»
Päevavalgel nägime küllalt selgesti puhast Ohio vett kalda ääres; keset jõge voolas
vana sogane Mississipi vesi. Nii oli siis lootus Cairo peale lõp,penud.
Arutasime seda igapidi. Kaldale minna ei maksnud ja parvega vastuvett tagasi minna
muidugi ei saanud. Polnud muud teha kui oodata, kuni pimedaks läheb, ja siis paadiga
tagasi minna ja õnne katsuda. Niisiis magasime päeva läbi villpajutihnikus, et värske
jõuga tööle hakata. Aga kui me pimedikus parve juurde tagasi läksime, oli paat läinud!
Tükil ajal me ei rääkinud sõnagi. Ei olnud midagi öelda. Teadsime mõlemad väga
hästi, et seegi oli ussinaha tegu, -- mis kasu oleks siis olnud sellest rääkida? Oleks ainult
tundunud, nagu oleksime saatust laita tahtnud -- ja see oleks võinud uusi õnnetusi tuua
ja ikka aina uusi, kuni me oleksime taibanud vait olla.
annaabi.ee 
