Kultuurilugu kontrolltöö
riidest alaosaga. Varrukad, mis eriti pidulikel särkidel olid laiad, seati õlajoonel volti ning
suus värvli külge kurdu. Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri, mida tikiti
madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste
peakattena pottmüts. Põhja-Eestis kodunesid esimesena ja levisid mujalegi mitmed uuema
moega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline
seelik, potisinine värv villastel rõivastel.
2. Kirjelda Eesti toidupärandit. Millal hakati Eestis kasvatama ja toiduks tarvitama.
Mis toite neist tehakse?
Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt
on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas
toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja
kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök.
annaabi.ee 
