Hawksbee oli teadlik elektri tekitamise merevaigukatsetest ja küsis endalt: kas siingi on otsustava tähtsusega hõõrdumine, sedapuhku klaasi ja elavhõbeda vahel, ja kas helendus on ka elektrinähtus nagu see mida täheldatakse merevaigu hõõrumisel. Hawksbee ehitas keerulise masina: ta pani telje ümber kiirest pöörlema õhutühja nõusse asetatud ümmarguse puuketta, mille serv oli kaetud merevaigukuulikestega. Kuulikesed kriipisid kahte vastastiku asetatud villakera. Tehniliselt märkimisväärne oli pöördetelje viimine õhukindlalt läbi klaasnõu kaela, läbi messingist ja nahktihendist topendi. Seda liiki sulgurit kasutas veidi hiljem James Watt oma aurumasinas. Suure hooratta ja pika ülekandenööri abil pani Hawksbee merevaigukuulikesed kiiresti tiirlema- ja peagi tekkis nende ümber helendus. Et elavhõbedakatsetes oli Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna