Seetõttu olid minu eelnevad teadmised üsna laiad, kuid seminari käigus õppisin tundma erinevate protsesside meditsiinilisi termineid ning raseduse erinevaid etappe detailsemalt ning sügavuti. Varasemalt teadsin seda, et naissugurakud tekivad ovogeneesi käigus ning meessugurakud spermatogeneesi käigus. Olin teadlik ka sellest, et naine sünnib kindla arvu munarakkudega ning mehel tekib spermatosoide elu jooksul aina juurde. Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende nimetused ja funktsioonid omandasin alles seminaris.
Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine.
annaabi.ee 
