koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees – antenataalne areng. Postnataalne areng – vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed:
5.valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 6.valitud embrüod, mis on saadud doonorloomalt: a) siirdatakse kohe vastuvõtja looma emakasse b) säilitatakse pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus (-196'C) NB! Kui vastuvõtjale siiratakse mitu embrüot, siis kõik embrüod ei arene lõpuni Surrogaat e. asendusema-loom(või ka inimene), kes on sünnitanud teiselt loomalt (inimeselt) pärit embrüotest järglasi. Viljastamismeetod in vitro-munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt. Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomade puhul: 1.geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (või ka isas-/emaslooma paarilt) võimalikult paljude järglaste saamine. Kui lehmalt on tavalise sigimise teel võimalik ellu jooksul saada 12-15 järglast, siis embrüosiirdamise puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja. 2
annaabi.ee 
