Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid Kasutati vaarao, templite ja ülikute majapidamises; suurtel ehitustel; sõjaväes Orjad tööd rügamas PEREKOND JA SEKSUAALSUS Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees Meditsiinilised tekstid: sünnitusabi, abort, viljatus, viljakusravi, sündimusprognoos SOOROLLID Naiste- ja meesteasjad rangelt lahus Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamisega Naist austati; "maja valitsejanna" Naine: juriidiliste õigustega isik tal võis olla omand võis pärida ja pärandada oma omandisosa testamendiga Vähesed naised oskasid lugeda Mõnel naisel kohstusi väljaspool kodu (preestrid, arstid) Põllutööd tegid kõige madalama kihi naised Nefertiti
Sissejuhatus Käesolevas referaaditöös teevad üliõpilased Kristjan Erik Loik ja Marko Mitt ülevaate meditsiiniturismist kui turismiliigist. Referaadis on kirjeldatud meditsiiniturismi olemust, selle algupära ning tänapäevaseid vorme nii Eestis kui ka välismaal. Meditsiiniturismil puudub ühene definitsioon. World Health Organization’i sõnul käiakse välismaal kõikvõimalike meditsiinilisi teenuseid tarbimas, millest levinumad on hambaravi, ilukirurgia ja viljakusravi. Definitsiooni puudumise põhjustab erinevad vaatenurgad küsimusele kes on meditsiiniturist. Küsimus on näiteks kas välismaal sündinud, kuid elamisluba omav inimene on meditsiiniturist või kas kodumaale ravile naasev inimene kvalifitseerub ka meditsiinituristiks? Kindel on aga see, et meditsiiniturism on olemasolev äri, mille peamiseks motivaatoriks on kliendi poolt raha kokkuhoid ning teenusepakkuja poolt kasumi teenimine
annaabi.ee 
