TERAVILI ÜLDINE SISSEJUHATUS 1 Sissejuhatus • Teravilju kasvatatakse kõikidel kontinentidel. • Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. • Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. 2 • Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. • Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad ne...
Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C M1=10 kg/s ϕ1=4,375% t0=20°C p1=1400Pa T0=293,15 K d1...
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel val...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid................................................
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
Suitsuahjud Leevika Vilja KK10-PE Seadme Iseloomustus · Suitsuahi on kahekambriline · Mõeldud kala-, liha- ja linnuliha suitsetamiseks · Sobib kasutamiseks koduaeda, suvilasse, turismitallu, maakodusse ja ka restorani Ehitus · Kuumsuitsuahi on kahekambriline, mõlemad on uksega suletavad. · Alumine kamber on kütmiseks · Ülemine osa on suitsuruum milles asuvad roostevabast materjalist küpsetusrestid ja kerisekivid · Varustatud ka mehhaanilise termomeetriga · Suitsuahjud on valmistatud põhiosas 3mm lehtterasest. Seadme tööpõhimõte · Alumisse koldesse astetakse puud ning süüdatakse · Ülemisse asetatakse lehtpuu laaste ning oodatakse suitsu teket Erinevad tööprotsessid · Suitsuahju konstruktsioon on topeltseinaline, seinte vahel liikuv küttesuits ja kuumus hoiab suitsutuskambris ühtlast temperatuuri. - Suitsu saamiseks kasutage lepa saepuru või laastu, mis asetatakse vastava panniga suitsuruumi põhjale. - Esime...
Šokolaad Tervislik šokolaad Šokolaad on paljude inimeste jaoks vastupandamatu kiusatus, kuid šokolaadi kuulumine maiustuste hulka teeb sellest justkui mittetervisliku ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitst...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
VÄRSKED PUU JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happ...
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
2018 Saksamaa põllumajandus Merlyn Sagaja 11. Klass Kliima on Saksamaal pehme. Põllumajanduse seisukohalt on kliima keskpärane. Loodustingimused on põllumajanduse arengule soodsad, sest seal on soodne kliima. Paljudes kohtades ei ole viljakaid muldi ning kultuurtaimed ei kasva seal hästi. Selles osas loodustingimused ei ole eriti soodsad. Suurel määral koosneb põllumajandustooted piimatoodetest, vilja toodetest, loomse liha toodetest ja paljust muust. Riigi pindalast on 51% haritavat maad. Põllumajandus on arenenum Saksamaa põhjaosas. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja- Saksamaa on madal lauskmaa. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkad uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Saksamaa asub parasvöötmes. Seal on parasvöötme kliima ja põhjaosas merekliima. Saksamaa asub merelise ja mandri...
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
(kool) Tsellulooskiud, lina ja kanep Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saad...
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa.............................................................................................5 5.Granaatõun.......................................................................................6 6.Kiivi..................................................................................................7 7. PILDID .............................................................................
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad..................................................................
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar ...
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
Puistlast · Puistlast ühetaoline last, mis koosneb väiksemaest osakestest ja tükkidest ning pole pakitud. 5 olulisema puistlasti mereveomahud 1970-2011, mln t 5 puistlasti Kokku % 9000 100,0 8000 90,0 80,0 7000 70,0 6000 60,0 5000 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedela...
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Ter...
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu...........................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu................................................
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab en...
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetl...
Hall lepp - nimetatakse ka valgeks lepaks. Hall lepp on mitmeaastane lehtpuu või kõrge põõsas ja on varju taluv. Kõrgus on tavaliselt kuni 15m ja harva kuni 25m. Kasvab kiiresti, sureb vara. Eestis levinud puuliikidest on hall lepp kõige lühemaealisem. Eluiga on tavaliselt 50-70 aastat kuid võib olla ka erandeid, nagu kõige puhul. Hall lepp on meil tuntud võsapuuna ja kasvab sageli mitmetüvelisena, sest annab rohkesti juurevõsusid. Noorelt kasvab hall lepp hästi kiiresti. Puidu kvaliteet hakkab halvenema juba 40 aastaselt. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Leht on terava tipuga ning matt. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Halli lepa lehed sisaldavad rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et ...
Sisukord: Asukoht..................................................................4-5 Andmed Iseloomustus Pinnamood...............................................................5-6 Pinnamoe iseloomustus Mõjud saarele Maavarad Asukoht maamunal Kliima.....................................................................6-8 Kliima iseloomustus Mõju tegurid Võrdlus moment Majandus Looduskatastroofid Veekogud, jõed..........................................................8- 9 Veevarud Jõed Järved Vee kasutusalad Veega seostuvad probleemid Arengutase.................................................................................9-10 Kuuluvus rahvusvahelisse organisatsiooni Tuntuim firma Rahvastik................................................................................
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Ole...
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3. Sojaoa agrotehnika............................................................................................................. 6 4. Sojaoa haigused................................................................................................................. 8 5. Haiguste ja kahjurite tõrje.......................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledz Mailis Zirk ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" õppeaines ,,Agrologistika" TE.0903 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: ,,....." .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: ,,....." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.....................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".........................................................................
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
annaabi.ee 
