Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel
äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu keskmine äravool 0,37 m3 /s.
Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis.
Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on
amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest
väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma
heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud
ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on
teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse
pärmitehas.
Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta
äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis.
Saastatus mõjutab ka kalade populatsiooni