Paljunemine
Igas
menstruatsioonitsklis lpetab meioosi ja vljub munasarjast tavaliselt ks
munarakk. Tstokineesis jaotub tstoplasma ttarrakkude vahel ebavrdselt
ning saadakse ks suur ja teine vike rakk. Lpuks saadaksegi hestmunrakust
ks viljastumisvimeline ja 3 mittevimelist (polotst) rakku.
VILJASTUMINE
Viljastumisel hinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile
iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Viljastumata munarakust arenemist
nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, vilillel; hendab
endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis
esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui
kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja
paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine.
Inimese nitel:
Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude
kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub
kollakehaks
annaabi.ee 
