GENEETIKA
Looduslik valik - Nii suurendab kui ka vähendab geneetilist varieerumist (sõltub
keskkonnast), samuti suurendab või vähendab divergeerumist. Toimib ka siis kui on
saavutatud tasakaal (elimineerib mittesobivad genotüübid); tasakaalustab ka teisi
evolutsioonilisi muutuseid põhjustavaid faktoreid.
Mitte-juhuslik ristumine - Inbriiding vähendab varieerumist ja kohasust, mõjutab ka teisi evol.
protsesse, sest populatsioni efektiiivne suurus muutub.
Kui populatsioonid eralduvad (vikariaansus), siis nend populatsioonide alleelide sagedused
hakkavad üha enam erinema, mis viib divergeerumisele ja uute fenotüüpide tekkele. Selliste
populatsioonid või nende isendite ristumisel on tekkinud reproduktiivsed barjäärid. Seda
nimetataksegi alloüpaatriliseks liigitekkeks. Hübriidid on reeglina steriilsed. Reproduktiivsed
barjäärid võivad olla nii pre- kui postsügootsed.
Sümpaatriline liigiteke võib toimuda ilma isolatsioonita. Liigitake ja reproduktiivne