Paljunemine ja areng
sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad ka suguliselt).
Hermafrodiitsetel (mõlemasugulistel) loomadel on isas-ja emassuguelundid ühes ja samas
organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid.
Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb
sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga)
Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb
vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased,
emased lehetäid, vähilaadsed.
Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot
(viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik.
KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE
Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke
Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem
annaabi.ee 
