Heiti Talvik
"Kohtupäev" (1937).
Palavik
Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged
ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu
verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu
palavikust endast.
Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu
kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult
luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja
oranzi värvi. Luulekogust jätab ta minu jaoks hea
mulje, sest isegi mina, laisk lugeja, viitsisin selle
läbi lugeda.
Tekitas minus sünge meeleolu, kuna luuletused
olid väga tõsised ja samas ka kurvameelsed.
Luuletuste lugemine ei olnud minu jaoks raske,
kuna mõistsin neid hästi ja sain sisust aru.
Luuletuse valdavad teemad on haigustest.
Luuletused on kõik salmide kaupa.
Luuletuse vormid olid (abab ja aabb)
Ta kasutas oma luules sonetti ja ballaade.
Luuletaja keelekasutus oli nagu ikka, natuke
vanamoeline, kuid samas arusaadav. Üllatavat ei