Arvutite protsessorid
I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki,
siis tuleb lugeda palju aeglasemast põhimälust. Peitmälu puhul räägitakse sageli tema tabamustegurist, mis
ulatub näiteks 90%-ni. See tähendab, et 90% kõigist protsessori pördumistest satuvad peitmällu, mitte
põhimällu. Nii saavutatakse oluline töökiiruse tõus.
Omaette probleemiks on muidugi see, kuidas kõige otstarbekamal viisiltagada sageli kasutatavate käskude ja
andmete salvestamine peitmällu. Käsitlemata seda küsimust siin pikemalt, mainime vaid, et kaasaegsetes
arvutites on kiiretoimelise täisassotsiatiivse peitmälu realiseerimine seotud suurte raskustega ja tegelikult
kasutatakse selle asemel mitmesuguseid lihtsustatud variatsioone (nn.rühmassotsiatiivne peitmälu). Samuti on
tavaline, et käskude ja andmete jaoks on eraldi peitmäluplokid (andme- ja käsupeitmälu). Näiteks protsessoris