„Heategevus pole see, kui sa annad inimestele, mida sina tahad anda, vaid see, kui sa annad neile seda, mida neil vaja on.“
Me ei kõnni mööda tänaval hüsteeriliselt
nutvast inimesest, kuid teadaolevalt on suur osa meie seast väga kinnise iseloomuga
persoonid, kes ei näita oma tundeid kunagi vabatahtlikult välja ning koguvad probleeme
enesesse, mis halvimal juhul võib viia enesetapuni. Me ei saa näha inimeste sisse, kuid me
saame küsida lihtsaid küsimusi. ,,Kuidas sul läheb?" see võiks olla siiras küsimus,
tagasihoidlik heategu igas päevas, kuid kahjuks hakkab see muutuma üha enam tühiseks
viisakusfraasiks.
Paljude inimeste heateod jäävad tegemata väga valel põhjusel nimelt kipuvad
inimesed arvama, et heategevuseks peab olema miljonär. Tegelikkuses on aga nõndaviisi, et
heategevus ei pea olema sugugi mitte materiaalne, sest mõnikord on meie öeldud sõnadel
palju suurem võim kui tohututel rahasummadel. Me kõik vajame lähedust, armastust ja tunnet,
et meist hoolitakse ning meie pärast muretsetakse, just seetõttu võiksime ka ise seda välja