Nüwa oli oma kätetööga sedavõrd rahul, et otsustas kogu maailma inimestega täita. Ta töötas, kuni pimedus maale laskus, ja niipea kui päike taas tõusis, jätkas ta jälle. Ehkki loodud inimesed kadusid tal peagi silmist, kuulis ta siiski nende hääli ja nii ei tundnud ta end enam kunagi üksildasena. Peagi taipas Nüwa, et ei suuda voolida nii palju inimesi, et nendega kogu maa täita. Ta otsustas appi võtta oma võluväe. Võtnud viinapuuoksa, keerutas ta seda mudas ning seejärel õhus. Niipea kui mudatilgad maapinda puudutasid, tekkisid neist inimolendid. Räägitakse, et need inimesed, kes Nüwa kätetööst tekkisid, said rikasteks ja õnnelikeks, need aga, kes mudatükikestest sündisid, jäid vaesteks alamateks. Mõistes, et tema loodud väikesed inimolendid võivad lõpuks hukkuda ja välja surra, jaotas Nü Wa nad meesteks ja naisteks, et nad saaksid lapsi sünnitada. Nüwa abielu jumalanna, esimene jumalik kosjamoor.
Torni seinal, peaportaali kohal näeme dolomiidist unikaalset ristikolmikut meenutamas Kristuse ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri paewal an 1407", mida on peetud vanimaks säilinud eestlaste kirjutatud tekstiks. rift ja sõnastus osutavad siiski sellele, et tekst pärineb märksa hilisemast ajast kui 15. sajand. Portaali kaare all näeme dolomiidist maagilise tähendusega mehepäid, viinapuuoksa ja tammelehti, mille saamatu teostus, võrreldes põhjaportaali dekooriga, kajastab ehitusskulptuuri taseme langust 15. sajandil. Ümberehituste käigus kohandati kirik kaitsekirikuks: käärkambri võlvidele ehitati suure kaminaga varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15
annaabi.ee 
