Luban küll asju ning teen sellega teistele veidi halba, kui ma neid ei täida, aga mind see väga ei kõiguta. Lubasin küll Ekkele hiljem, kui kala tuleb, viina eest raha viia, mille ta mu pika nõudmise pärast lõpuks mulle andis, kuid see ullike jäigi mind uskuma, et viin. Mulle ei meeldi kui keegi mulle midagi halvasti vastu ütleb, siis ma solvun. Samuti leian endale mõttetuid vabandusi, et ennast paremast küljest näidata. Sõpradega olen helde, nendega ma jagan oma viinapudelit. Kohustusi enda peale väga ei meeldi võtta. Üldjuhul olen rõõmsameelne. Ringi käin ilmselt tööriietega, kuna kunagi ei või teada, millal kala sadamasse tuleb. Käed on ilmselt pragulised ning haisevad kala järgi, kuna töötan sellises kohas. See seletab ka neid kärbseid poe ja tegevuskoha ümbruses. Olen arvatavasti keskmist kasvu. Raske töö ja tiheda viinavõtu tõttu on mul ka väsinud välimus. Samuti sassis ja veidi hoolitsemata juuksed. Tööriided on üldjuhul määrdunud.
kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapudelit ja kartulikoori. Elasime emaga kahekesi. Sain just viie aastaseks. Pärast isa lahkumist muutus olukord: tundsin täisväärtuslikku õnne, sest ema ei joonud ja isa polnud kodus märatsemas. Ema tegi süüa ja toad olid puhtad. Ainuke viga oli suitsuvingune tuba, aga nüüd olid vähemalt aknad lahti. Ema leidis töö ja mulle koha lasteaeda. Alguses ma natuke pelgasin,kuid mulle väga meeldis seal. Kasvatajad olid helded ja mängukaaslased sõbralikud,keegi ei norinud.
kohe kiiremini minema. Annat jätkus igale poole, teda huvitas nüüd milline tema talu on. Jaanilaupäeva saabudes korraldas Anna suure jaanitule. Ta lasi kõik ümbruskaudsed inimesed sinna kokku kutsuda. Tegelikult ei olnud see ainult jaanipäeva tähistamine, see oli veel Anna Kõrboja perenaiseks saamise tähistamine ja tema sünnipäeva tähistamine mida keegi peale Katku Villu ei teadnud. Tegelikult ei tahtnud Villu algul minna aga peale mõnda viinapudelit oli ta küll valmis minema. Tema oli isegi see kellega koos Kõrboja perenaine läks järve peale rakette laskma. Seal rääkisid nad sellest mida Villu Kõrboja peremehena teeks. Peale seda tantsis ta peaaegu terve aeg Annaga. Seda panid ka kõik teised tähele ja kohe läksid lahti kuuldused, et Villust saab Kõrboja peremees. Hommikupoole ööd otsustas Villu, et tahab Anna auks Kivimäel kive põmmutada ja sinna ka kõik teised pidulised kaasa kutsuda
annaabi.ee 
