Aldoosid- sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos) Ketoosid- monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monooside 4 esindajat- desoksüriboos C5H10O4 dna`s kromosoomis igas rakus päriliku info säilitamine, C5H10O5 riboos rna`s igas rakus päriliku info ülekanne, C6H12O6 veres viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained
Leukoantotsüanidiinid Flavanonoolid (http://www.tervislikettevotlus.ee/Flavonoi sojas, ristikus d-Complex) TEISED AINED Kvertsetiin - punane Leidub punases sibulas, kirsis, tatras, õunas viinamarjas, pohlad Polüfenoolid - punane granaatõuntes, jõhvikates, kakaouba, oliiviõli, tume sokolaad,
Monosahhariidi põhivalem on (CH2O)n nt. Trioos C-C-C- , pentoos C-C-C-C-C- ja heksoos C-C-C-C-C-C-, riboos ja desoksüriboos, gükoos, fruktoos Polüsahhariidid: Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Väga pikad ahelad, sadu monoose, ei ole magusad, ei lahustu vees. Nt. Tärklis, glükogeen ja tselluloos, petiin (viinamarjas)-parkaine, inuliin(organismis)-kiudaine, punduvad vees. 6. Lipiidid: Lipiidid on organismide energiaallikas. Lipiidid on nt. Vahad, õlid ja rasvad. Lipiidide funktsioonid: *energeetiline *metaboorse vee allikas 1g rasva +O2 CO2 + 1,1 g vett * varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse *aitavad vitamiine vastu võtta (ADEK, d-vitamiinid nt. Kalamaksaõli)
üle 180°C Suhkrud, süsivesikud ehk sahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 Polümeersed suhkrud on tärklis ja tselluloos, mõlema valem on (C6H10O5)n Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 füüsikalised omadused*valge *kristalne *vees väga hästi lahustuv *magus *kõige kergemini energiat andev suhkur *leidub väga palju viinamarjas Keemiline omadus: Käärimine C6H12O6 ->2C2H5OH+2CO2 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 füüsikalised omadused:*koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi molekulist *magus *valge *kristalne *kuumutamisel laguneb kergesti Keemilised omadused:*hüdrolüüsub ehk reageerib veega ensüümide toimel, tekib glükoosi ja fruktoosi segu, mida nimetatakse mida nimetatakse insertsuhkruks ja esineb mees *sahharoosi toodetakse kas suhkrupeedist või suhkruroost.
4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Desoksüriboos leidub DNA-s. · Riboos leidub RNA-s. · Glükoos leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas. · Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks. · Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus.
Taimedes leiduvad eeterlikud õlid on reeglina oma olemuselt kerged ja haprad, lenduvad, orgaaniliste ühendite tuntava-lõhnalised segud mis sisaldavad muuhulgas aldehüüde, estreid, ketoone, fenoole jne. Mitmealuselised fenoolid ehk polüfenoolid on looduses iseloomulikud taimedele. Enamik taimseid polüfenoole esineb glükosiidide või estritena, karboksüülhapete estrid on taimeõlides eriti olulised; glükosiidide kujul on viinamarjas tanniin mõruda maitsega ning parkiva ja kootava toimega aine ning flavonoidid. Polüfenoolid on vajalikud taime elutegevuses ja ainevahetuses: reguleerivad kasvu, osalevad immuunsusbarjääri loomises ja mehhaanilste vigastuste korral kaitsekoe moodustamises. Inimorganismis leidub polüfenoole väga väikeses koguses, tuntum neist on adrenaliin. Flavonoidid on veinis, nagu ka teistes looduslikes jookides nagu konjak, tee, kakao - tähtsad, nendest sõltub veini maitse ja aroom
1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. · Struktuurne ehk ehituslik funktsioon tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. · Varuaine ülesanne glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. · Kaitsefunktsioon süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. · Ligimeelitamise funktsioon Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik · Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. · Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned )
1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid.
Pärm vajab uute rakkude loomiseks valku, mille valmistamiseks vajab pärmseen lämmastiku. Pärm veinis Viinamarjades on tavaliselt piisavalt lämmastiku aga teiste toorainetega võib tekkida probleeme. Lämmastiku defitsiidi vältimiseks lisatakse mahlale või virdele enne fermentatsiooni algust väikeses koguses diammooniumfosfaati. Pärm vajab ka vitamiine, mineraalaineid ning teisi kasvufaktoreid. Viinamarjas enamasti on neid mikrotoitaineid sobivas koguses. Puudujäägi korral tuleks lisada mahlale enne fermenteerimist ,,pärmi toitaineid" Liigse pantoteenhappe korral produtseerib pärmseen liiga suures koguses väävelhapet, mil on mädamuna lõhn ning võib rikkuda veini kvaliteedi. Äädikhape on ohtlik kõigile veinipärmidele, happesus üle 0,20,3% peatab nende elutegevuse. Sellisest olukorrast on väga raske fermenteerimist jätkata. Enamasti läheb vein ära viskamiseks.
Esimese arenguaasta lõpuks on käbi roheline. Teisel arenguaastal, tume kui mustikas, siis on käbi küps. Erinevalt kuuse ja männiseemnetest ei levi kadaka seemned tuulega. Neid levitavad linnud, kes neelavad kadakamarju. Kadaka mari Inimesele maitseb kadaka mari natuke kibedana ja natuke magusana. Kibekas maitse tuleb vaigust, mida kadaka mari, nagu iga õige okaspuu käbi, veidi sisaldab. Magus maitse tuleb suhkrutest, mida ühes kadamarjas rohkem kui ühes viinamarjas. C vitamiini sisaldavad kadakamarjad 56 korda rohkem kui sama suur kogus apelsine või ananasse. Kasutatud allikad Hendrik Relve ,,PUUDE JUURDE". http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_mänd http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_mannimetsad.png http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu http://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_puu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas http://fotod.files.wordpress
Tempranillo'st valmistatakse veine nii Riojas, Navarras, Kataloonias, Valdepenas'es, kui ka paljudes teistes Hispaania veinipiirkondades. Heal lapsel on ikka mitu nime - nii kutsutakse ka seda viinamarja erinevalt: Cencibel (La Manchas ja Valdepeñases), Tinto Fino (Ribera del Dueros), Tinto de Toro (Toros), Ull de Llebre (osaliselt Kataloonias) jne. Tempranillo on väga hea viinamari valmistamaks nii mahlaseid, värskeid, noori veine, kui ka tammevaatides laagerdunud rariteete. Selles viinamarjas peitub tõelisele veinile iseloomulikud meelitav vürts, värskendav happesus, mõrkjas ja tervislik tanniin, tubaka kõrkus, isikupärane aroom ning täidlus. Veini aroomis võib leida maasika, vürtside, naha ning mõnikord mustsõstra lõhna. Garnacha - Traditsiooniline, eriti just Põhja-Hispaanias laialdaselt levinud viinamari. Pea-aegu alati kasutatakse Garnachat Kataloonia rosé veinide valmistamisel. Garnacha on omamoodi kuulus, kuid tundmatu, kuna on levinud nn. segumarjana
alt juuri välja ajama ning arvama, et taevas on vaid see ruutmeetrine lapike meie peade kohal. Poeedi töö on muuta meid rahutuks, et me purjed heiskaks. Kui me oleme rahutud ja seilame liiga kaugele, on poeedi töö panna meid hindama seda, mis on siinsamas meie ninade ees. Poeedi töö on panna meid hindama olemise imet klaasis vees või ühes viinamarjas. Poeedi töö on panna elu särama, panna see hiilgama, anda sellele sisemine tuli. Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust? Nii nagu ükskõik, mis valdkonna süvitsi uurimiseks, on ka kirjanduse kvaliteetseks uurimiseks vaja eelnevaid teadmisi, teadmised avavad meile uusi vaateid ja aitavad kaasa seoste tekkimisele. Kirjanduse puhul on oluline teada kirjanduse
ütleb, et dr Müller ristas hoopis Rieslingi ja Chasselas'. Sort on varase küpsemise ja suure saagikusega ning suudab erinevalt nooblist Rieslingist kasvada pea kõikjal. Üldiselt annab sort aromaatseid, kuid lamedaid madala happesusega valgeid veine, mida tavaliselt kasutatakse segamiseks ja mahuveinide valmistamiseks. Mõnel paremal aastal valmistatakse marjast ka eisweini, aga et happeid on viinamarjas vähe, on ka veinid näotud ja selgrootud. See on mari, millele toetub Saksamaa hiiglaslik Liebfraumilchi tööstus. Seaduse järgi peab 70% Liebfraumilchist sisaldama Rieslingit, Silvanerit, Kernerit või Müller-Thurgaud. Reaalsuses domineerib Müller-Thurgau. Vein on madala alkoholisisaldusega, happevaene, lihtne ja poolmagusalt puuviljane. Parim oleks seda juua palava suveilmaga mineraalveega segatult, nagu paljud seda ka teevad (joogi nimi spritzer).
(kasutatakse mineraloogias) Kompleksoksiidid, näit. TlBa2Ca3Cu4O11: kõrgtemperatuursed ülijuhid Mitmeid teisi väiksemaid kasutusalasid: naha epileerimine seenhaiguste ravil (eemaldab karvad kehalt), näriliste mürgina jt. Biotoime Tl on väga mürgine; biotoimet palju uuritud. Nähtavasti vajalik (oluline) element, vähemalt teatud organismide jaoks. Suhtel. kõrge sisaldus paljudes taimedes: siguris, spinatis, pöögi puidus, viinamarjas, peedis jm. Peet kontsentreerib Tl isegi üliväikese sisalduse korral muldades. Loomsetest organismidest Tl-rikkad: meduusid, aktiniidiad, meritähed jt. Veidigi suuremates kogustes väga mürgine: keskm. letaalne doos inimesele 0,03 - 0,2 mmol/kg, surmav – 3,6 mmol (ca 0,73 g). Doos 8 mg/kg põhjustab juuste väljalangemise (2-3 näd pärast); kumuleeruv mürkaine (väljumine organismist: u. 1 aasta) Kahjustab nii kesknärvisüsteemi kui perifeerset ns. ning paljusid organeid.
annaabi.ee 
