M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Taganesin nii
ruttu kui sain mõne sammu, kuid laev õõtsus nii, et ma kuigi ruttu edasi ei saanud. Et
teised mulle otsa ei jookseks, ronisin vastasolevasse kajutisse peitu. Mees tuli pimedas
kobades järele; kui Packard jõudis kajutini, ütles ta:
«Tule siia sisse.»
Ja tuli ise sisse, Bill tema järele. Aga enne kui nad sisse said, olin ma ülal kois
kägaras ja kahetsesin, et üldse olin laevale tulnud. Mehed jäid seisma, käed koi serval,
ja rääkisid. Ma ei näinud neid, aga tundsin viinahaisust, kus nad olid. Olin rõõmus, et
mina viina ei joo; kuid sel polnud siiski suurt tähtsust -- enamasti oli mul hing kinni, nii
et nad ikkagj poleks viinahaisu tundnud. Mul oli kange hirm. Ega keegi poleks võinud
hingata sihukest kõnelust kuulates. Nad rääkisid tasa ja tõsiselt. Bill tahtis Turnerit
tappa. Ta ütles:
«Tema ütles, et räägib ja ta räägibki. Kui me nüüd ka mõlemad oma osa temale
annaksime -- sellest poleks mingit kasu pärast, seda janti