Daamide õnn
Denise
oli veebruari algul tööle tagasi tulnud. Kaasteenijad olid tema vastu viisakad, isa Jouve
lasi pea häbeliku moega longu, Deloche oli veidralt kurb ning Pauline naeratas
salapäraselt. Peagi tekkisid ka meelitajad, peamiselt uustulnukate hulgas. Üksnes
Bourdoncle ei pannud relvi maha. Kõik naised jätsid Bourdoncle külmaks, ta kohtles
neid kiretu mehe põlastusega, sest tema elukutseks oli neist elatuda, ta oli naiste suhtes
kaotanud viimaseidki illusioonid, seepärast hakkas ta niipea, kui oli astunud üle
koduläve, peksma oma armukesi. Denise oli Bourdoncle jaoks ohtlikult mõistatuslik
naine, surm ise.
Denise sai töökõrgendust, ta hakkas töötama juhataja abina.
Jõudis kätte augustikuu. Denise oli nüüd jõukas ja võis endale lubada luksust.
Mouret kutsus teda õhtusöögile. Unetutel öödel oli pidanud Denise endale tunnistama, et