Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega. Suurematel laiustel tihedus ( suureneb / vlheneb ) veetemperatuuri alanemisc t6thr, soolsus ( suu- reneb / vfiheneb) aga jOgede sissevoolu ja liustikujlf, sulamise tdttu. tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus.
tihedusestvoi poo$usesPTuuakoohetseidnefteidmakrjali omadustes6ltuwse kohta absolurtsesttihedusest,tihedusstvdi poolsusest. Tihedusestsoltubmaterjali soojajuhtivrs,tugevus,poorsusjasellestmateialist valmistatuddetaili vdi konstnrktsioonimass.Poorsusmojutabmalerjalidesoojajuhtivust veima!'ust,kiilnakindlust, ftevust. Tadesneid frisikalisi omadusi,saaBeme ehitusmaterjaleoma!"hel v6rrpld&ning otsustsdapaljudteisteomadusteiile. Seelllbi saameme endalsvalida sobiliku ehitumarerjali. Mida viiksem on tihedus,sedams.1'lamon-malerjalitugwus- Soojusisolatsiooni sesukohalton paremadmaterjalid,mille kinnine poodus on suur. Kasutatudkiriandus:I-oengukonspekl Ehitusmddali4 L.Raado I 4 ) a l.u F lD o fi C! F, tr ) O 9 { m
annaabi.ee 
