Eestlased muinasaja lõpul
Eestlased muinasaja lõpul.
Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas
jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest.
Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist
levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega
põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa,
rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem.
Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt
tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu
hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett
tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul.
Paljud vajalikud töö...
annaabi.ee 
