P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8 cmt' Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit proovikeha mass Shus m:68,58 g
DNA-d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks Seetottu toimub enne jag,u- paljude fiitisikaliste ja keemiliste tegurite suh- nemist DNA kahekordista- tes ka ise kiillaltki vastupidav. Ehkki uksiku mine. Kuidas see tiipselt vesiniksideme energia on suhteliselt viiike, rroib toimub, sellega tutvute neid tihes DNA molekulis olla miljoneid. See peirilikkuse molekulaarseid muudabki biheeliksi dArmiselt stabiilseks. mehhanisme kdsitlevas DNA kaheahelalisuse tbhtsus ei seostu mitte
annaabi.ee 
