Viigerhüljes
neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate
mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb
neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud
arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on
kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid.
Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu.
Viigeri kehamass on emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg. Eesti rannikuvetes elab
alla 4000 viigerhülge. Maksimaalne eluiga on neil 40 aastat .
annaabi.ee 
