Jupiter
Nii
rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised
vaatlused ja kraatrite servade kuju.
Ganymedese üldiselt üsna tasasel pinnal on näha tumedaid ja heledaid alasid. Heledamatel aladel on
kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedatel ning need on täis 5-15 km laiusi ja kuni saja
meetri kõrgusi vagusid. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kusagil üle
kilomeetri. Kuni viiekilo meetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kausse, 5-35 kilomeetrised on
lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad kuid tsentraalse
lohuga. Selliseid kraatreid kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi
kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus
on kuni 2,5 km ja laius kuni 250 km. Pooluste lähedal on suurkuu kaetud õhukese
polaarmütsikestega