Muistne vabadusvõitlus ja Reformatsioon Liivimaal
kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus,
Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise
karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525.a jooksul kõigis linnades
võidule. Preisimaal astus ordu kõrgmeister Brandenburgi Albrecht lutheri usku, kuulutas
ennast Preisimaa hertsogiks ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaal ei viiduki
reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid
pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse
usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval
perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema
rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma