Kõneanalüüs Kersti Kaljulaid
Järgmistes lõikudes võtab Kaljulaid tugevama hoiaku ning väidab, et
rahvusluse ja rahvusvahelistesse kogukondadesse kuulumisel ei ole mingit vastuolu.
Siinkohal kasutab ta üsnagi jõulist retoorikat, öeldes otse välja, et sellist vastuolu ei
ole. Ta nimetab sellist vaadet naeruväärseks ning läheb veelgi kaugemale,
kasutades ütlusi, nagu: ropendav, hästi läbi nähtav ning toob isegi allusiooni -
„kellele kuulub koera laip.“
Näpuga viibutamisest läheb ta üle tähelepanu juhtimisele tulevikku ning
kutsub üles tegelema tõeliste probleemidega. Ta toob ka konkreetseid näiteid,
millega peaks tegelema hakkama ning küsib retoorilisi küsimusi, viitamaks tuleviku
eripäradele.
Järgmiseks liigub kõne jälle tagasi poliitikute tampimisele ning kutsutakse üles
loobuma teatraalsusest. Ülejäänud kõnest ei ole midagi ilmekat välja tuua.
Jätkatakse „kivikillu“ võitja väljakuulutamisega, mis oli ka üsna kohustuslik osa