Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida T vestibüül - suure hoone eesruum tabloidleht kõmuleht vestluspartner - vestluskaaslane tabloo - teadetetahvel vihur - tuulispea takerduma - kinni jääma viitama - suunama, osutama talje - vöökoht vilu - jahe tandem - kahekohaline jalgratas; vinklisse viskama - magama minema telestuudio - salvestusruum televisioonis virtuaalne - võimalik, kuid toimumata, näiv temperamentne - elav, erk visa - vastupidav tempo - kiirus, kiirusaste vulkaan tulemägi
Ustav -a Uure Uurde Vagu Vao Vagur -a Vaha Vahe -da Vaher Vahtra Vahr -u � LE �v�ru� Vai -a Vaige III v. Valas -e � �vaal� Vald Valla Valev -a Valge Vandemeel -e Vanne Vande Vapper Vapra Vares -e Vari Varju Varjelemb -e Varmas Varma III v. Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu V�ro � LE �metsa-�, �variku-� V�tteli V�gi V�e V�in V�ina V�its -a v. -e V�le -da V�lk V�lgu V�rat -i V�rb V�rvu V�rvo
2. Marie Underile meeldis kirjutada luuletusi loodusest ja tunnetest. Väga palju oli luuletusi sellistest asjadest, millele me tavaliselt nii väga tähelepanu ei pööra. Näiteks: „Ta laual avatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge“ („Valge leht“ 1927) ja „ Ta karvane kui loom. Suur nina punaneb kesk habet, mis lai põdrasambla vanik“ („Sant“ 1928). Enamus kordi kasutas Marie Under ABAB riimi „Vihur on ähkind, kõik ruudud täis rähma, õhtu on mähkind, silmadki rähma.“ („Laul ei millestki“ 1927), kuid kasutas ka näiteks ABBA riimi „Ei anna unne käest end heitev rauk, tal pimeduses püsti sasis pard: on ümbert varisenud päevasard, ees pärani on tundmatuse auk.“ („Võitlus“ 1930). Kujunditest on kasutanud Marie Under rohkelt epiteete „...imal magus, pisut mõru.“ („Pihlad“ 1929), lisaks veel võrdlusi „..
Refr. Aga mulle ... 26 Rohelised niidud tõlkinud Heldur Karmo / Frank Miller, Terry Gilkyson, Richard Dehr Noorkuu Kord olid niidud rohelust täis, pilv taevavõlvist vaid harva üle käis, Peegeldus päike jõe suveselges vees ... Niitude vahel siis kulges meie tee, niitude vahel, kus rõõm saatis meid. Niitudelt päike kadunud nüüd nukrana kaigub seal sügislinnu hüüd. Vingudes ruttab vaid vihur üle mäe ... ning ega meidki seal keegi enam näe kus on siis suvi ja kus on me arm? Ei ole sind ja tõesti ma ei tea, mille peale lootma või mõtlema nüüd pean. Sa katki kõik me unistused lõid, võtsid kogu õnne, mille kaasa tõid. Kuid siiski ma ootan kevadet uut, niitude haljust ja palju-palju muud. Aiman ju nüüdki, et ühel päeval siis lõplikult tuled, sest süda nõuab nii. Niitude rüpes meid rõõm leiab taas. Saaremaa valss Debora Vaarandi / Raimond Valgre
Toomingas (Prunus padus). Kevadiste lillekimpudega võib endale siiski ka sõna otsese mõttes peavalu valmistada. Toomingas lõhnab küll kevadöös hurmavalt, aga kui suur kimp magamistuppa tuua, võib hommikuks saada peavalu. Toominga lõhna suhtes on tunded ja tundlikkus erinevad, 38 viimases eestikeelses mürktaimede raamatus on tema lõhna isegi peetud ebameeldivaks. 6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) türnapuu, viherpuu, vihur, kitseuipuu. Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks. Parimaks eristamistunnuseks on lehed. Need on türnpuul piklikud, veidi terava tipuga. Alt vaadates paistavad silma külgrood, mis on omapäraselt kaardunud lehe tipu suunas. Tavaliselt kasvab türnpuu tiheda põõsana, tema okste tippudes turritavad aga astlad.
annaabi.ee 
