Koos kastmisveega on otstarbekas anda vihmutussüsteemi kaudu mineraalväetisi. Lahustunud kujul väetise andmisel on kasutusefekt suur. Väetamist saab paindlikult sobitada väetise tarbimisega- anda neid õiges kasvufaasis ja parajal hulgal. Mineraalväetiste kaod, mis muidu manustamise ja tarbimise vahepeal tekivad, sel juhul vähenevad. Kõigepealt vihmustatakse puhta veega maapind ja taimed märjaks, siis lastakse süsteemi väetiselahus ja lõpuks vihmutatakse puhta veega, millega taimed ja maapind pestakse väetisest puhtaks. Toitained viiakse taimejuurteni hästiomastataval kujul. Sügavus, milleni väetis mulda tungib, on reguleeritav manustamise aja valikuga vihmutamise kestel. Vihmutussüsteemiga on võimalik liita väetiste manustamise seadmed, seda võib teha pumpla või vihmutusseadme juures. Väetiselahust võib juhtida pumpla imitorusse, või kasutada selleks eraldi pumpa. Pumpla juures manustamisel on raske välja
vihmapiiskade purustava toime võttes löögi endale, võimaldab veel kiiresti imenduda mulda kuna muld on kaetud kõduga (kaitseb ka vee löögitegevuse eest). Maakera metsade hävimine vastab 30%-le muldade kulumisest (Aasias 50%, kusjuures 35% sellest on tingitud liigkarjatamisest). Mäenõlvade paljaks raiumine vaba tee erosioonile st. ka mudavooludele. 4. Niisutamine, sooldumine, kõrbestumine. Kunstliku niisutuse jaoks rajatakse kanaleid, vihmutatakse, mis võib viia muldade sooldumiseni sellise tasemeni, mida taimed enam välja ei kannata. Ka parim vesi sisaldab 200...500 mln soolasid. Rohkete sademete korral uhutakse soolad mullast välja. Kastmisel aga vesi võetakse ära taimede poolt ja aurustub ning soolad ladestuvad mulla ülemises kihis. Endla Reintam, 2008/2009 75
annaabi.ee 
