M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Äkki sähvas välk terve joa valget kuma taevasse ja keegi hüüdis:
«Jumala pärast, rahakott on ta rinnal!»
Hines karjatas -- nagu kõik teisedki -- laskis mu randme lahti ja tegi pika hüppe, et
lähemale saada ja ka
410
midagi näha; sel kombel pääsesin lattu ja lidusin pimedas maantee poole nii ruttu kui
sain.
Kogu tee oli minu päralt, ma otse lendasin, ainsateks kaaslasteks pilkane pimedus ja
aeg-ajalt välgusähvatus, peale selle vihmavalang ja piitsutav 'tuul ja kõueraksatused.
Uskuge mind, ma andsin jalgadele valu!
Kui linna, jõudsin, siis nägin, et selle tormiga polnud kedagi väljas; seepärast ei
hakanud ma kõrvalisi tänavaid otsima, vaid kihutasin otse mööda peatänavat. Kui ma
tütarlaste maja lähedale jõudsin, siis vahtisin, silmad pinevil; aga ei paistnud mingit
valgust, kogu maja oli pime -- see tegi mu kurvaks ja valmistas pettumust, ma ei tea,
miks